Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
VPN - ligipääs sisevõrgule ka kontorist väljaspool
Palju ringi liikuvate arvutikasutajate või mitme harukontori puhul on firmal mõistlik luua virtuaalne kohtvõrk.
Küsimus, kuidas tagada andmevoogude turvalisus võimalikult odavalt, kerkib firma ette juba siis, kui sel on isegi vaid kaks omavahel informatsiooni vahetavat kontorit. Samuti siis, kui osa ettevõtte töötajaid kasutab firma sülearvutit ka kodus või reisidel ning vajab seal ligipääsu ettevõtte sisevõrgule.
Püsiliinid on kallid ega aita liikuvate kasutajate korral. Siin tulebki mängu VPN (virtual private network) - virtuaalne privaatvõrk.
Virtuaalseks teeb võrgu see, et inimesed võivad füüsiliselt asuda suvalises maailma kohas, kuid olla seejuures kõik ühe ja sama võrgu liikmed. Peale selle on VPN sama turvaline nagu kohtvõrk, mis asub kindlalt tulemüüri taga.
Kui tavasituatsioonis on kogu firma kohtvõrgust e-kirjade, suhtlusprogrammide jms kaudu väljuv informatsioon häkkeritele avatud, siis VPNi liikmed on omavahel ühendatud turvaliste krüpteeritud nn tunnelite kaudu.
Viimastel aastatel on tulnud rohkesti juurde firmasid, kes pakuvad VPN-ruutereid väikeettevõtetele, lubades ühendada firma kohtvõrku mõistliku hinnaga 2-50 VPN-tunneli klienti. Mainida võiks Cisco ASA-seeriat, Linksysi (W)RV-seeriat, Zyxeli Zywall-seeriat. Tihti on VPN-ruuterile peale tavapärase tulemüüri lisatud ka viirusetõrje ja spämmifiltri funktsioon, sellega muudetakse võrgu keskseade tõeliseks turvakeskuseks.
Küll peab kasutaja arvestama, et sellise ruuteri ja ka VPN-tunnelite esmane seadistus ei ole just lihtne ettevõtmine ning vaja võib minna IT-firma abi.
Autor: Lauri Makke