EQ absolutiseerimine on ohtlik

Levis arusaam, et edu võtmetegur nii elus üldse kui ka juhtimises on eelkõige liidriomadustega seostatav emotsionaalne intelligentsus ehk EQ. Intelligentsus tema traditsioonilises tähenduses (IQ) ei oma edukuses mingit rolli.

Tänapäeva Eesti juhtimispraktikas on tekkinud oht absolutiseerida juhi liidriomadusi. See tähendab positiivset, innustavat mõttelaadi ja isiklikku sära.

Juhtimine on eesmärgistatud protsess, otstarbekohaste tegevuste jada, mitte positsiooniga kaasnev privileeg. Juhil on tarvis evida eesmärgistamiseks, protsesside kavandamiseks ning nende suunamiseks vajalike tegevuste teostamiseks oskusi. Ja mitte ainult seda. Juhil on tarvis ka suutlikkust oskusi realiseerida. Maailma juhtivad kompetentside uurijad on selgesti rõhutanud intellektuaalsete ja kommunikatiivsete kompetentside vajalikkust edukaks juhtimistegevuseks.

Võttes arvesse edukate juhtide uuringute tulemusi ning jälgides Eesti juhtimispraktikat, võib väita, et juhi- ja liidriomaduste vastandamine, samuti intellektuaalsete võimete, teadmiste ja kogemuste alahindamine isikliku sära ja innustamisvõime olemasolu kõrval ei taga juhtimisalast edu.

Paindlikkus kui juhi omadus eeldab laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi reageerimaks muutuvates oludes, aga mis veelgi olulisem - head analüüsi ja probleemilahendusoskust, et valida antud situatsioonis kohaseim käitumine.

Firma, kes pakkus tooteid kodumaisele turule, sai omanike tahtel uue juhi.

Kuna strateegia nägi ette innovatiivsete toodete turulepaiskamisega uute turuniššide hõivamist, valiti etteotsa karismaatiline, uusi ideid tulvil ning kolleegide poolt imetletud inimene.

Uus juht oli tõeline liider, kes suutis kõiki nakatada oma ambitsioonika, suurejooneline visiooniga.