Põllumajandusminister Tuiksoo määrus vähendas oluliselt toetatavaid tegevusi, jättes välja uute objektide ehitamise, ning alandas kolm korda toetuse piirsummat. Määrusesse kirjutati kitsendused sisse pärast seda, kui ühel aastal osutus toetus ülipopulaarseks.

Nii juhtuski, et kui 2004. aastal jagati 87 miljonit krooni toetust ära nelja päevaga, siis tänavu ei suudetud 57 miljonit krooni jagada ka mitte kahe toetusvooruga.

Väikeettevõtjaid ühendavad mittetulundusühingud kutsuvad Tuiksoole saadetud pöördumises üles määrust parandama.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) asepresidendi Marina Kaasi sõnul laekus 2004. aasta esimeses voorus nelja päevaga taotlusi kaks kolmandikku kolmeaastase eelarve mahust, misjärel tahtis põllumajandusministeerium selle meetme sulgeda ning suunata jääk põllumajandustootjatele.

Sellele lisandus 2005. aastal Euroopa Liidu kitsendus, mille kohaselt on toetuste sihtrühmaks vaid mikroettevõtted kuni 9 töötajaga ning kuni 2 miljoni eurose käibega. "Tulemusena kaotas meede oma atraktiivsuse, kuna piirangutega lihtsalt pingutati üle," ütles Kaas.

Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsleri Toomas Kevvai sõnul otsustati vähendada toetatavate tegevuste arvu ja toetussummasid, sest taotlejaid oli palju. Kevvai möönis, et ülejääv raha võidakse mujale suunata. Kuhu, pole aga praegu teada.

Lisaks kitsendustele on Kaasi sõnul uude määrusesse jäänud vanast redaktsioonist punkt, mis nõuab mikroettevõtete vastavust neile sobimatutele finantsnäitajatele.

Kevvai sõnul on aga segamini aetud taotlejate hindamis- ja vastavuskriteeriumid. Viimased tagavad ettevõtte minimaalsed majandusliku jätkusuutlikkuse nõuded. "Toetust ei saa ju anda ettevõtetele, mis piltlikult öeldes päev pärast toetuse kättesaamist pankrotti läheksid," ütles ta.

Teema oli eelmisel kolmapäeval arutusel ka Riigikogus. Riigikogu liikme ja väikeettevõtja Tiit Niilo sõnul väheneb tööhõive põllumajanduses ja maaelu jätkusuutlikkuse tagab just mitmekesisus.

"Ma ei saa nõustuda sellega, et kellelegi on tehtud rangemad nõuded kui mõnele teisele taotlejate grupile," vastas Tuiksoo. "Põhiline muudatus, mis tehti, oli üleminek esitamise järjekorra põhimõttelt taotluse hindamise põhimõtetele, ja sellega olid ka eilse kirja autorid suvel nõus, kui seda arutati," selgitas Tuiksoo.

Kui 2004. aastal sai taotleda 1,5 miljonit, siis nüüd vaid 400 000 krooni. Osutame turismiteenuseid, nagu ikka tänapäeva mõisad. Meil on siin üks ilus vanaaegne hoone ja kuna ka rekonstrueerimiseks anti raha, siis tegime ruttu projekti valmis. Kokku oli vaja 25 dokumenti. Siis tuli nädal aega enne seda välja määrus, kus olid väga ranged finantsnäitajad. Meie neile ei vastanud, mis tähendab, et kuigi olime dokumendid kokku ajanud, siis meil ei olnudki mõtet pabereid sisse anda, kuigi oleme igal aastal kasumis olnud ja tegutsenud kümmekond aastat. See on ettevõtete lollitamine. Meil kulus taotlemisele 70 000 krooni, oleks seda raha ju kuskil mujal kasutanud. Eelarve on maal niikuinii kogu aeg pingeline. See võttis igasuguse isu ära projekte teha. Saadav raha on ju iseenesest väike, aga abi oleks sellestki olnud.

Autor: ÄP