• OMX Baltic−0,4%300,09
  • OMX Riga−0,11%892,56
  • OMX Tallinn−0,41%2 072,51
  • OMX Vilnius0,23%1 202,36
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,46%8 814,74
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,27
  • OMX Baltic−0,4%300,09
  • OMX Riga−0,11%892,56
  • OMX Tallinn−0,41%2 072,51
  • OMX Vilnius0,23%1 202,36
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,46%8 814,74
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,27
  • 28.11.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tuiksoo piirang jättis ettevõtjad toetuseta

Põllumajandusminister Tuiksoo määrus vähendas oluliselt toetatavaid tegevusi, jättes välja uute objektide ehitamise, ning alandas kolm korda toetuse piirsummat. Määrusesse kirjutati kitsendused sisse pärast seda, kui ühel aastal osutus toetus ülipopulaarseks.
Nii juhtuski, et kui 2004. aastal jagati 87 miljonit krooni toetust ära nelja päevaga, siis tänavu ei suudetud 57 miljonit krooni jagada ka mitte kahe toetusvooruga.
Väikeettevõtjaid ühendavad mittetulundusühingud kutsuvad Tuiksoole saadetud pöördumises üles määrust parandama.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) asepresidendi Marina Kaasi sõnul laekus 2004. aasta esimeses voorus nelja päevaga taotlusi kaks kolmandikku kolmeaastase eelarve mahust, misjärel tahtis põllumajandusministeerium selle meetme sulgeda ning suunata jääk põllumajandustootjatele.
Sellele lisandus 2005. aastal Euroopa Liidu kitsendus, mille kohaselt on toetuste sihtrühmaks vaid mikroettevõtted kuni 9 töötajaga ning kuni 2 miljoni eurose käibega. "Tulemusena kaotas meede oma atraktiivsuse, kuna piirangutega lihtsalt pingutati üle," ütles Kaas.
Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsleri Toomas Kevvai sõnul otsustati vähendada toetatavate tegevuste arvu ja toetussummasid, sest taotlejaid oli palju. Kevvai möönis, et ülejääv raha võidakse mujale suunata. Kuhu, pole aga praegu teada.
Lisaks kitsendustele on Kaasi sõnul uude määrusesse jäänud vanast redaktsioonist punkt, mis nõuab mikroettevõtete vastavust neile sobimatutele finantsnäitajatele.
Kevvai sõnul on aga segamini aetud taotlejate hindamis- ja vastavuskriteeriumid. Viimased tagavad ettevõtte minimaalsed majandusliku jätkusuutlikkuse nõuded. "Toetust ei saa ju anda ettevõtetele, mis piltlikult öeldes päev pärast toetuse kättesaamist pankrotti läheksid," ütles ta.
Teema oli eelmisel kolmapäeval arutusel ka Riigikogus. Riigikogu liikme ja väikeettevõtja Tiit Niilo sõnul väheneb tööhõive põllumajanduses ja maaelu jätkusuutlikkuse tagab just mitmekesisus.
"Ma ei saa nõustuda sellega, et kellelegi on tehtud rangemad nõuded kui mõnele teisele taotlejate grupile," vastas Tuiksoo. "Põhiline muudatus, mis tehti, oli üleminek esitamise järjekorra põhimõttelt taotluse hindamise põhimõtetele, ja sellega olid ka eilse kirja autorid suvel nõus, kui seda arutati," selgitas Tuiksoo.
Kui 2004. aastal sai taotleda 1,5 miljonit, siis nüüd vaid 400 000 krooni. Osutame turismiteenuseid, nagu ikka tänapäeva mõisad. Meil on siin üks ilus vanaaegne hoone ja kuna ka rekonstrueerimiseks anti raha, siis tegime ruttu projekti valmis. Kokku oli vaja 25 dokumenti. Siis tuli nädal aega enne seda välja määrus, kus olid väga ranged finantsnäitajad. Meie neile ei vastanud, mis tähendab, et kuigi olime dokumendid kokku ajanud, siis meil ei olnudki mõtet pabereid sisse anda, kuigi oleme igal aastal kasumis olnud ja tegutsenud kümmekond aastat. See on ettevõtete lollitamine. Meil kulus taotlemisele 70 000 krooni, oleks seda raha ju kuskil mujal kasutanud. Eelarve on maal niikuinii kogu aeg pingeline. See võttis igasuguse isu ära projekte teha. Saadav raha on ju iseenesest väike, aga abi oleks sellestki olnud.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele