• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rassism tõstab Euroopas pead

    Kuigi ei ole piisavalt objektiivseid andmeid diskrimineerimise ja rassistliku vägivalla kohta mitmes Euroopa Liidu riigis, näitab uus uuring, et rassism on Euroopas kasvanud.

    Rassisimi kasvamist on täheldatud just mustlaste, moslemite, juutide ja immigrantide suhtes, kirjutas EUObserver.
    Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia monitoorimiskeskuse 2006.aasta raporti kohaselt ainult kahel Euroopa riigil on piisavalt vahendeid ksenofoobia ja sallimatuse kohta andmete kogumiseks.
    Viis riiki - Kreeka, Hispaania, Küprus ja Malta - ei saatnud üldse andmeid, mis monitoorimiskeskuse direktori Beate Winkleri sõnul ei tee mitte ainult raskeks trendide analüüsimise, vaid tähendab probleemi ignoreerimist.
    "Iseäranis tihti on mustlased rassistliku vägivalla ja kuritegevuse märklauaks nii tavainimeste kui ka ametnike poolt. Juudi kogukonda kuuluvad inimesed kogevad jätkuvalt antisemiitlikke intsidente," rääkis monitoorimiskeskuse juhatuse esinaine Anastasia Crickley.
    Nende riikide seas, mis esitasid andmed, täheldati kaheksa riigi puhul rassistlike kuritegude ja vägivalla kasvu - Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Poolas, Slovakkias ja Suurbritannias.
    Samas Tšehhimaal, Austrias ja Rootsis on toimunud langus rassistlikes kuritegudes.
    Kaks sündmust, mis eelmisel aastal aitasid kaasa rassistlike pingete kasvamisele, olid juulis toimunud terroriside rünnak Londonis ja rahutused Prantsusmaa linnades.
    Diskrimineerimisest on raporteeritud ka tööturul, eriti noorema põlvkonna immigrantide ja samuti rahvusvähemuste nagu mustlased puhul.
    Uuringus viidati ka olukorrale Eestis, Belgias, Taanis, Saksamaal, Lätis ja Soomes, kus töötus immigrantide või vähemusrahvuste seas on oluliselt kõrgem kui nende riikide kodanike seas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.