Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööjõu eksport - meie Nokia?

    Artiklis "Välismaale tööle läinud on Eestile kasulikud" (13.12.) leiab Tõnis Oja, et välismaal töötavad eestlased toovad koju hinnanguliselt kuni pool miljardit krooni ehk poole oma teenistusest ja on seega meile kasulikud. Lisaks majanduslikule küljele hindab artikli autor ka eesti töötaja nn saadiku ja eksportööri staatuse kasumlikkust välismaal.
    Kahtlemata kulutab osa Eestist lahkunud tööjõust oma mujal teenitud raha Eestis ning ka majandusanalüütikute hinnangul on arengumaade SKP kasvu üks alustalasid migrantide rahasüstid kodumaale.
    Raha riiki toomine ongi kasulik, kuid seda pigem riikidele, kus tööpuudus on suur ning vaba tööjõud rakendatakse tööle väljaspool kodumaad. Meil vaba tööjõudu just ülearu ei ole.
    Olen nõus artikli autori väitega, et lahkunud eestlased on üldjuhul keskmisest ettevõtlikum, kuid seega ka kvaliteetsem tööjõud.
    Eeldades, et need töötajad saanuks palka Eestis 6000 krooni ringis kuus, millelt riigile laekuvad maksud oleks ligikaudu 2865 krooni, ja lahkunud töötajate arv on eeldatavalt 35 000 inimest, kaotab meie majandus ühes kuus umbes 100 miljonit krooni.
    Kui need inimesed töötaksid kodumaal, kulutaksid nad oma netosissetuleku tõenäoliselt täielikult siin, mis omakorda teeb eelnevatele arvudele tuginedes kogusummaks kuni 175 miljonit krooni. Seega oleme kokku kaotanud kuni 275 miljonit krooni, kuid poole miljardini on veel ruumi.
    Usun, et vahe katab tööjõu lahkumise üldisem mõju majandusele, mille peamised tegurid on järgmised.
    Tööjõu nappus pidurdab ettevõtluse arengut, mis omakorda vähendab käibetulude laekumist riigile.
    Tööjõupuudusega kaasneb Eestis palgaralli, mis perspektiivis hakkab tõenäoliselt mängima veel suuremat rolli kasvavas inflatsioonis. Üha kerkivad palgad vähendavad meie atraktiivsust välisinvestorite silmis ning meie kasvavad teenusehinnad võivad lõppkokkuvõttes tuua tagasilöögi ka turisminduses, kus meil liigub märkimisväärne raha.
    Kuna lahkuvad enamasti nooremad või keskealised inimesed, on vaja suunata rohkem raha sotsiaalhoolekandesse ja tervishoidu, sest vähenev töötajaskond peab üleval pidama suuremat arvu vanemaealisi.
    Kannatavad teenindustase ja töökultuur, sest kui ettevõtlikumad lahkuvad, jäävad meile riigikeelega vaevlevad teenindajad või need töötajad, kelle töö tase on kehvem, mis omakorda mõjutab meie paljuräägitud tootlikkust ning seega ka majandust üldiselt.
    Emotsionaalsetest aspektidest ei ole kindlasti üheselt hinnatav ka eestlaste positiivse saadiku maine kujunemine välismaal.
    Pigem on oht, et meist kujuneb pilt kui musta töö tegijatest, sest nii keelebarjääri kui ka usaldamatuse tõttu teevad eestlased enamasti tööd, mida kohalikud teha ei taha. Vaevalt mõni suurettevõte seepärast Haitile laieneb, et nõudepesija või kojamees just sealt pärit on. Kahtlen, kas ka kalkuneid edaspidi Eestis usinamalt kitkuma hakatakse.
    Samuti ei tasu arvata, et kõik meie tööturistid oma uute teadmiste-kogemustega naasevad. On neid, kes kogu oma vara maha müüvad, pangakaardi näppu võtavad ning saadud rahaga alustavad uut elu mujal.
    Seega arvutagem üle, kas eestlane Soomes kassapidajana on ikka tulusam kui kodus näiteks õpetajana. Või peaksime ehk tõesti üldise majandusheaolu nimel tööjõudu eksportima hakkama ja sellest saakski päris oma Eesti Nokia?
    Autor: Herdis Ojasu
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.