• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus aasta toob rohkem raha

    Sellega seoses avaneb Eesti ettevõtetele soodsam võimalus kasutada Euroopa Liidu innovatsioonifonde oma uuenduslike ideede realiseerimiseks. Kuigi Eestis teatakse rohkem EASi vahendusel jagatavaid struktuurifondide toetusi, on suurim kaasrahastuse allikas kõrge riskiga arendustegevuseks siiski raamprogrammid, mille kaudu toetatakse Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet tõstvaid rahvusvahelisi arendusprojekte ning mida rahastab Euroopa Komisjon.
    Ettevõtted ei pea esitama enam finantsgarantiisid pankadelt, mida Eestis on väikeettevõtetel suhteliselt raske saada. Finantsgarantiide asemel on Euroopa Komisjon loonud garantiifondi. Samuti ei nõuta mikroettevõtetelt teiste partneritega võrdväärse finantsvastutuse võtmist juhuks, kui konsortsium projekti kohustusi ei täida.
    Organisatsioonidel, kes ei soovinud või kes suutnud pidada üldkulude arvestust projektipõhiselt, oli 6. raamprogrammis võimalus taotleda üldkulude katmist 20 protsendi ulatuses projekti otsestest kuludest.
    Antud võimalus jääb alles ka 7. raamprogrammis, kuid organisatsioonidel, kes ei suuda projektipõhiselt kaudseid kulusid arvestada, tekib võimalus taotleda üldkulude hüvitamist kõrgemas mahus.
    Kuni 2009. aastani on 7. raamprogrammi projektides lubatud fikseeritud üldkulu määra tõsta 60 protsendini projekti otsestest kuludest, alates 2010. aastal langeb lubatud määr 40 protsendini.
    Antud muutus on tingitud asjaolust, et ülikoolide jaoks reaalse arendustegevusega seotud toetusmäär väheneb 100 protsendilt 75ni ning kõrgemate kaudsete kuludega proovib Euroopa Komisjon säilitada ülikoolide ning teadusasutuste huvi raamprogrammi vastu, kuid kindlasti loob ka uusi ja paremaid võimalusi ettevõtetele, maandamaks arendusriske.
    Sellega on Euroopa Komisjon vähendanud bürokraatiat ja finantsilisi takistusi, mis raskendasid väikeettevõtete osalemist raamprogrammides.
    Autor: Silver Toomla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Muuda oma ettevõtte IT taristu turvaliseks Fortinet lahenduste abil
“E-teenuste areng ja kaugtöö levik toob endaga kaasa järjest rohkem turvariske ning tekitab ettevõtete IT-valdkonnas juurde aina keerukamaid väljakutseid. Seetõttu tõuseb ettevõtte IT ökosüsteemile tähelepanu pööramine päevakorda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete plaanides,” selgitas Atea IT infra arhitekt Ervi Teearu.
“E-teenuste areng ja kaugtöö levik toob endaga kaasa järjest rohkem turvariske ning tekitab ettevõtete IT-valdkonnas juurde aina keerukamaid väljakutseid. Seetõttu tõuseb ettevõtte IT ökosüsteemile tähelepanu pööramine päevakorda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete plaanides,” selgitas Atea IT infra arhitekt Ervi Teearu.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.