Sellega seoses avaneb Eesti ettevõtetele soodsam võimalus kasutada Euroopa Liidu innovatsioonifonde oma uuenduslike ideede realiseerimiseks. Kuigi Eestis teatakse rohkem EASi vahendusel jagatavaid struktuurifondide toetusi, on suurim kaasrahastuse allikas kõrge riskiga arendustegevuseks siiski raamprogrammid, mille kaudu toetatakse Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet tõstvaid rahvusvahelisi arendusprojekte ning mida rahastab Euroopa Komisjon.

Ettevõtted ei pea esitama enam finantsgarantiisid pankadelt, mida Eestis on väikeettevõtetel suhteliselt raske saada. Finantsgarantiide asemel on Euroopa Komisjon loonud garantiifondi. Samuti ei nõuta mikroettevõtetelt teiste partneritega võrdväärse finantsvastutuse võtmist juhuks, kui konsortsium projekti kohustusi ei täida.

Organisatsioonidel, kes ei soovinud või kes suutnud pidada üldkulude arvestust projektipõhiselt, oli 6. raamprogrammis võimalus taotleda üldkulude katmist 20 protsendi ulatuses projekti otsestest kuludest.

Antud võimalus jääb alles ka 7. raamprogrammis, kuid organisatsioonidel, kes ei suuda projektipõhiselt kaudseid kulusid arvestada, tekib võimalus taotleda üldkulude hüvitamist kõrgemas mahus.

Kuni 2009. aastani on 7. raamprogrammi projektides lubatud fikseeritud üldkulu määra tõsta 60 protsendini projekti otsestest kuludest, alates 2010. aastal langeb lubatud määr 40 protsendini.

Antud muutus on tingitud asjaolust, et ülikoolide jaoks reaalse arendustegevusega seotud toetusmäär väheneb 100 protsendilt 75ni ning kõrgemate kaudsete kuludega proovib Euroopa Komisjon säilitada ülikoolide ning teadusasutuste huvi raamprogrammi vastu, kuid kindlasti loob ka uusi ja paremaid võimalusi ettevõtetele, maandamaks arendusriske.

Sellega on Euroopa Komisjon vähendanud bürokraatiat ja finantsilisi takistusi, mis raskendasid väikeettevõtete osalemist raamprogrammides.

Autor: Silver Toomla