Kinnisvarafond sobib riskialtile investorile

Hansapanga investeerimisfondide turundusjuhi Pertti Rahneli sõnul on huvi kinnisvarafondide vastu väga suur. "Me pole oma kinnisvarafondi eraldi reklaaminud, investorid on selle ise üles leidnud," ütles ta. Hansa Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafondi osakuid on seitsme tegevuskuu jooksul ostnud ligi tuhat Eesti investorit.

Hansapanga kinnisvarafond müüb aktsiaid ega kehtesta minimaalset investeeringumahtu, samuti võimaldab fond investoril oma raha iga kell kätte saada.

Suurem osa kinnisvarafonde on aga pikaajalised ja nõuavad korraga mitmesaja tuhande kroonist väljaminekut. "Alla viie aasta ma kinnisvarafondi investeerida ei soovita," ütles Rahnel ja lisas, et mida pikem on investeering, seda pehmemaks muutub risk.

Kinnisvarafondid on oma olemuselt mõeldud keskmisest riskialtimale investorile, kuna fondide tootlus sõltub otseselt kinnisvara ja maa turuhinna muutustest. Eestis on levinumad fondid, mis investeerivad Baltimaade ja Ida-Euroopa kinnisvarasse või selle arendusse. "Langusperioodid on kinnisvaraturul loomulikud, aga lausa mulli või selle lõhkemist ma ei kardaks," rääkis Rahnel, kelle sõnul on näiteks Ida-Euroopa kinnisvarahindadel palju kasvuruumi.

Mullu detsembris said investorid märkida Rumeeniasse investeeriva IPC Romanian Land Portfolio võlakirju. Fondi haldava IPC Real Estate ASi finantsjuhi Siret Soomi sõnul koguti investoreid rohkemgi, kui eesmärgiks seati.

"Praegu on meil umbes 15 investorit," sõnas Soom. Rumeenias ostab fond kokku maad, mitte kinnisvara. "Maa on alati olnud kindel pikaajaline investeering," kinnitas IPC finantsjuht.

Soomi sõnul peaks Rumeenia maatükkidesse investeerimine olema vaid üks osa investori portfellist, hajutamaks riske näiteks juhul, kui senised investeeringud on peamiselt seotud Baltimaadega.

Investeerimisfirma Eastern Europe Real Estate Investment Trusti (EE REIT) tegevjuhi Ain Kivisaare hinnangul on kinnisvarafondid oluliselt stabiilsemad kui aktsiafondid.

"Täna on kinnisvarafondid suunatud üsna elitaarsele grupile, kuid usun, et tulevikus saab neisse investeerida ka väiksemaid summasid kui sajad tuhanded kroonid," rääkis Kivisaar.

SEB Eesti Ühispank avalikult seni ühtegi kinnisvarafondi rahapaigutajatele ei paku. "Oleme investeerinud meie hallatavate fondide raha valdavalt kinnisvarafondidesse, mis on suunatud rahvusvaheliselt institutsionaalsetele investoritele ning pole Eestis pakkumiseks avalikud," märkis SEB Eesti Ühispanga fondijuht Vahur Madisson.

Madisson usub, et suur huvi kinnisvarafondide vastu tuleneb eelkõige kohaliku kinnisvaraturu küllastumisest, kus ise otse kinnisvarasse investeerides ei pruugi hindade stabiliseerumisel senine edu jätkuda.

SEB Eesti Ühispanga fondijuhi hinnangul on Eesti investorite lemmikud kohalik kinnisvara, Läti ja Leedu ning ka Bulgaaria ja Rumeenia.

"Samuti otsitakse võimalusi Venemaal ja Ukrainas. Lisaks huvitab Eesti investoreid rohkem ärikinnisvara kui eluasemed," märkis Madisson.

Riskialtimad kinnisvarainvestorid peaksid otsima võimalusi investeerida regulaarseid rahavoogusid mitteteenivasse ja väljaarendamata kinnisvarasse, nagu maa ja arendusprojektid. Konservatiivsemad kliendid seevastu peaksid investeerima rahavoogusid tootvasse väljaarendatud kinnisvarasse, soovitavalt hajutatult büroo-, kaubandus-, tootmis- ja laopindadesse.

Üldiselt arenevad Eestiga seonduvad kinnisvarafondid kiiresti nii investeerimisvõimaluste kui ka investorite leidmises. Kindlasti peaks investor kinnisvarafondi valimisel selgeks tegema selle fondi strateegia sobivuse enda ootustega, sest kinnisvarainvesteeringud võivad olla väga erineva riski ja tulu suhtega.

Samuti peaks hindama fondivalitseja seniseid kogemusi kinnisvaras ja just nimelt väljapakutud strateegiat - muu hulgas, kui edukas on olnud vastav tegevus ja kas kinnisvarainvesteeringute pakkumine on fondivalitseja põhitegevus või ainult kõrvaltegevus.