Valimisteni 27 päeva

Teel Narva küsin aga tagaistmel nihelevalt nelja ja poole aastaselt: "Mis sina arvad, kas Savisaar võidab?" Vaikus. "Aga mis sa arvad, kui panna Mart Laar ja Savisaar kokku, kes siis võidab?" ajan asja veel keerulisemaks. "Savisaar," kostub tagant kindel vastus.

Pärast hetkelist vaikust küsib poiss: "Kas Savisaar on president?"

Eile nägin telerist Rahvaliidu reklaami. "Meie lubasime 3000kroonist pensioni, tulumaksuvabastust alates pere teisest lapsest, põllumeestele palju raha, meie täitsime kõik tähtsamad lubadused, mille andsime," kilkas erakond. Suu ammuli, reklaami passides, kordasin mõttes sõna "tähtsamad". Peaks vaatama, mis need vähem tähtsad lubadused siis on, mida nad ei täitnud.

Veidi hiljem leidsin nende 2003. aasta lubadused. Tõepoolest lubas ERL, et tõstame iga lapse kohta tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi 2000 krooni võrra kuus, kuid laste arvust peres juttu polnud. Samuti lubas Rahvaliit nelja aasta jooksul tõsta alampalga 60 protsendini keskmisest palgast. Ja seada sisse kodus kuni kolmeaastast last kasvatavale emale või isale ema- või isapalga, mille suuruseks on kehtiv alampalk.

Ja nii edasi ja nii edasi… aga ju need polnud siis tähtsad lubadused.

Kuid keda siis valida? Terve oma teadliku elu olen (ühe respublikaanliku erandiga) valinud vaid üht erakonda, Isamaad. Miks? On teine kuidagi südamelähedane erakond. Aastal 1992 olin Tartus üliõpilane. "Plats puhtaks!" möirgasime tänavail. "Mõeldes tõusva päeva pääle…," laulsime Humalas. Nüüd aga mõtlen, et äkki on Reformierakond parem valik. Pragmaatilisem - on nad ju aastakümneid juba võimul püsinud ja kompromisside kaudu tegelikult nii mõnegi reformi suutnud läbi suruda. Ja nii mõnegi tagurluse maha surunud.

Samas on esile kerkimas üks uus humoristlik punt - rohelised. Näiteks reedel lubasid nad lihtsate vahenditega sotsiaalmaksu 25 ja tulumaksu 16 protsendini alandada. Ja seda veel nii, et mitte keegi mitte kroonigi ei kaota. Soovitasid lihtsalt teisiti arvutama hakata. Geniaalne! Ja see roheliste juhtfiguuri Marek Strandbergi idee kaotada kõik senised maksud ning kehtestada vaid üks - tehingumaks, see on ju veelgi geniaalsem, kuigi ma selle võimalikkusest suurt aru ei saa.

Seega, valik on seni veel lahtine.

Jaburaid uudiseid ka: täna hommikul kell 6:58 astusid eilset eelinfot uskudes Viimsis koolibussi Tallinna linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Jaanus Mutli (samad mehed, kes itaallasteks maskeerununa pealinna taksojuhte kimbutasid) ning sõitsid ühes õpilastega linna. Viimsi lapsi Tallinna koolidesse vedavas bussis on WiFi. Tase!

Mäletan veel aega, mil erakonnad rääkisid enne valimisi, mida nad tahaksid parema Eesti nimel ära teha, kui nemad meilt mandaadi saaksid. Nüüd ütlevad erakonnad, kui palju nad mulle pärast valimisi raha annavad. MINU raha.

Ehk siis, lihtlabane enesetutvustamine ja lubaduste andmine on asendunud valijate ostmisega - tulge, andke oma hääl meile, me anname teile 100 krooni. Või 1000 krooni teie koolile. Jabur.

Millal me lasime sel sündida? Miks?

Järgnevate nädalate jooksul püüangi klantsnägudelt läiklaminaadi maha kiskuda ning teile tegelikku poliitikat näidata.

Hea lugeja, see siin on Eesti, ehk isegi kogu maailma esimene interpassiivne blogi, pean seda siinsamas Äripäeva tagumisel leheküljel. Kui keegi tahab sõna sekka öelda, siis kirjuta: [email protected].

PS Teie, kelle arvates Peeter Oja tõepoolest soovib nohuravimi reklaamis nina maha võtta, see lehekülg pole teile.