Must neljapäev kümme aastat hiljem

Öeldakse, et aastad pole vennad, kuid kümneaastase vahega võib tegu olla lausa kaksikvendadega. Kas Eestit ootab ees 1997. aasta börsikrahhi teine tulemine, selgub aja jooksul, kuid sarnaseid jooni võib majanduselu kulgemises leida rohkem kui üks.

1997. aasta esimesel poolel rääkisid ajalehtede esiküljed peamiselt ärimeeste suurest edust, poodide autodest tühjaks ostmisest, laenubuumist, firmade laienemisest piiri taha, eriti itta. Rahakülluse illustreerimiseks siis ja nüüd võib tuua konkreetseid näiteid.

Kui nädal tagasi kirjutas Äripäev esikaanel kommitööstur Oliver Kruuda heldest kingitusest ASi Kalev turundusjuhile luksusliku Porsche näol, siis kümme aastat tagasi tekitasid furoori sama mehe Ameerikast ostetud avamerekaater ning mitu miljonit maksnud Ferrari, mida selle omanik, Ühispanga üks juhtfiguuridest Margus Kangro hoidis Kruuda piimakombinaadi garaažis.

Ajakirjandusele teatasid rahamehed, et ei julge uhke masinaga sõita, sest kardavad priiskamist vihkavate talupoegade käest peksa saada.

Kümne aasta eest oldi optimistlikud seni, kuni polnud enam sügavamat põhja, kuhu vajuda. Esimene märk börsi raskest ajast saabus 1997. aasta 12. septembril, mis ristiti mustaks reedeks.

Tallinna börsil langesid aktsiahinnad siis keskmiselt üle 6% ning vaid väikese leheruumi pälvinud uudisnupus pidasid analüütikud langust tavapäraseks kasumi võtmiseks ja toonitasid, et krahhi pole karta.

Mustale reedele järgneski veidi rohkem kui kuu aega vindumist, mida tagantjärele võib nimetada vaikuseks enne tormi.

Äripäeva börsikülgedel ilmunud analüütikute kommentaarid, nagu "Tallinna börsil muutusteta", viitasid küll investorite unisusele ja rahanappusele börsil, kuid salamisi loodeti kõike muud kui krahhi.

Aga siis see saabus: 24. oktoobri Äripäeva esikülg kuulutas: "Eile langesid aktsiate hinnad Tallinna väärtpaberibörsil keskmiselt 15 protsendi võrra, tehes sellega läbi Eesti börsi ajaloo suurima päevalanguse." Musta reede kõrvale tõusis hoopis ähvardavam must neljapäev.

Kui arvate, et investoreid ja analüütikuid tabas paanika, siis eksite. Juba sama lehe juhtkirjas uskus Äripäev, et mustale neljapäevale järgneb hall esmaspäev ja pilvitu kolmapäev. Aga läks teisiti.

Mõni päev hiljem kukkusid börsid kogu maailmas ning Tallinna börs tuli kolinal veel üle 12% allapoole. Langused ristiti hellitavalt benji-hüpeteks.

Börsi langus kestis 1998. aasta lõpuni, millele järgnes pikk ja vaevaline kosumine.

Börsi viieprotsendine kukkumine pärast 19 järjestikust tõusupäeva on üsna loomulik kasumi võtmine. Tõsi, seekord polnud võtjateks fondid, vaid hoopis harrastusspekulandid.

Aga kui vaadata pikemat perioodi, siis arvestades eelnevatel aastatel toimunut ning majanduspoliitilist keskkonda, milles me täna oleme, on aktsiate hinnad liikunud muu majanduse sabas, mitte aga ülekuumeneva majanduse esirinnas, nagu see tavaliselt toimub.

Aktsiahindade tõus algas pärast peaaegu poolteist aastat kestnud suhtelist paigalseisu, mis kestis möödunud aasta jaanipäevani. Siis algas tõus, mis pärast Olympicu börsile tulekut 23. oktoobril hakkas muutuma lausa pöördumatuks. Selle kolme ja poole kuu jooksul, mil kasiinofirma on börsil olnud, langes Äripäeva indeks kaheteistkümnel päeval kokku vaid 5,5 protsenti, indeksi kogutõus oli selle aja jooksul aga 57 protsenti.

Aga majandus hakkas seitsmepenikoormasaabastes kappama juba aasta varem. Kahekohalise majanduskasvu numbri tingimustes oleme elanud seitse järjestikust kvartalit, Äripäeva indeks pole selle ajaga kerkinud sadat protsentigi. Kuum raha liikus siis peaaegu eranditult kinnisvarasektoris, kui seal hakkasid möödunud aastal ilmema esimesed tõrked, pöördusid paljude pilgud börsi poole. Kuna aga suurem osa aktsiatest olid siis veel vähelikviidsed, hakkasid aktsiate hinnad kiiresti tõusma.

Mis edasi saab? Mina usun, et lähiajal ootavad meid ees veel mõned väiksemad või keskmised tagasilöögid, aga üldine trend jääb positiivseks. Majanduskasv jääb tööjõupuudusele vaatamata kiireks ka järgnevatel aastatel, seda eelkõige tänu soodsale majanduskeskkonnale ja kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuvale lisarahale Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Positiivne on ka see, et küllusest tingitud rumalat raha kasutatakse pigem jopede ostmiseks, aga mitte aktsiatega spekuleerimiseks. Mulle tundub, et finantsvõimendust on börsil suhteliselt vähe ja see lisab optimismi.

Muidugi, fundamentaalnäitajate poolest on mõned aktsiad ehk kallid. Pärast eilset hinnalangust oli Baltika aktsia P/E (aktsia hinna ja kasumi suhe) sama, mis Rootsi rõivakompaniil Hennes & Mauritz. Kuna meie firma turg asub regioonides, kus majanduskasv on vahemikus 5 kuni 10 protsenti, aga Rootsi firma turgude majanduskasv on vaid mõni protsent, siis ei tundugi meie aktsiad nii väga kallid. Eriti pärast eilset.

Alo Vallikivi, LHV maakler

Tegemist ei ole kindlasti krahhiga, vaid pigem turu korrektsiooniga. Kui vaadata viimase aja turutendentse, siis aktsiahindade tõus on olnud järsk ja ühetaoline.

Kolmapäev algas Olympicu aktsia langusega, mis kandus eile üle teistele aktsiatele. Kuna aktsiad on viimase kahe nädalaga ainult kallinenud, siis tundsid investorid ära hinnapiiri ja leidsid, et oleks aeg hakata müüma. Eile kukkus turg kahe nädala tagusele hinnatasemele. Ostujõud on aga samuti olemas.

Lauri Kustaa Äimä, Danske Capitali Balti fondi juht

Kui oled selle asjaga kümme aastat leiba teeninud, siis võtad asja pigem rahulikult.

Toimuv on üsna loomulik, sest paljud aktsiad on viimase paari nädala jooksul kiiresti üles läinud. Seega mõningane kasumivõtt on normaalne. Lihtsalt loomulik reaktsioon - mõnikord tuleb natuke õhku puhastada. Ma ei oleks kindlasti selle pärast mures.

Ma ei ole prohvet, aga tavaliselt on taoline kasumi võtmine kiire, misjärel leiab turg uue taseme, kust hakkab jälle tõusma. Aga kas põhi on praegu, homme või esmaspäeval, keegi ei tea.

Millal iganes selline korrektsioon toimub, on see pikaajalisema perspektiiviga investoritele pigem ostuvõimalus.

Danske Capitali Balti fondi osakuid inimesed ei müü. Me oleme suur institutsioon ja seepärast suhteliselt rahulikud sellises olukorras. Meil ei ole endal samuti plaani müüa, me ei ole teinud ühtegi tehingut.

Karoly Kirber, SEB Ühispank

Ei olnud eile aega olukorda Tallinna börsil kommenteerida, mis näitab ilmekalt, et maakleritel olid eile börsil kiired ajad.

Kristjan Lepik, tarkinvestor.ee

Tallinna börsi aktsiates on hetkel veel kõvasti õhku sees. Kui vaadata OMXT indeksit, siis juulist saati on ka pärast eilset langust indeks 61 protsenti kõrgemal.

Raske on prognoosida, kuhu langus välja läheb, kuid ruumi allapoole on kõvasti, 30-40 protsenti ikka.

See ei tähenda kohest langust sinnani, kuid ma arvan, et pikaajaline investor ei peaks praegu ostma, ilmselt tuleb soodsamaid tasemeid.

Hinnatasemed on sedavõrd kõrgel, et investoritel pole Tallinna börsil midagi osta. Need, kes praegu ostavad, on spekulandid.

Peeter Koppel, Suprema aktsiastrateeg

Languse põhjustas erainvestorite kannatuse katkemine. Börsikrahh see ei ole. Tegemist on korrektsiooniga, sest sisuliselt tehti jaanuaris ära terve aasta oodatud tõus. Suured institutsionaalsed investorid lihtsalt praegustelt tasemetelt enam ei osta Eesti aktsiaid.

Sander Danil, Hansabank Marketsi analüütik

Seda langust krahhiks ei nimetaks. Minu arvates võiksid hinnad veel isegi kaks päeva kukkuda. Sel juhul saavutaksid hinnad lõpuks õiglase taseme.

Müüjateks olid just kohalikud investorid. Välisfondid võivad olla muidugi pikema reageerimisega.

Kui langus kestaks nädal aega järjest, võiks tegu olla krahhiga. Praegu on tegu pigem kasumi võtmisega. Börsil liigutavad asju ahnus ja hirm. Praegu on tegu viimasega, aasta algul domineeris esimene.

Tallinna börsi kukkumise uudis jõudis eile pea kõigi investoriteni paari tunniga, kes ise internetist lugeda ei jõudnud, sellele helistas mõni sõber. Nagu koorijuht Jaan-Eik Tulvele.

Tulve on muude asjadega ametis, kui hommikul helistab sõber ja teatab börsi kukkumisest, aga mitte väga ärevalt.

Tulve jääb ka ise sellepeale rahulikuks. Tal on Eesti Ehituse, Viisnurga ja Saku Õlletehase aktsiaid. "Ma pole sel alal proff ja aktiivne tegutseja, mul lihtsalt oli vaba raha," räägib Tulve oma börsihuvist. Õnne on tal börsil seni jagunud.

Ta ostis Eesti Ehituse aktsiaid, kui need olid veel odavad, ja pärast Saku omi juurde, mis tegid ka korraliku tõusu. "Loodan, et hind hakkab jälle üles tulema," lausub Tulve. "Mul on seal pikaajaline raha. Kui seis stabiliseerub, siis ehk ostan juurde."

Viimsis elav väikeinvestor, kunagise Forekspanga nõukogu esimees Rein Usin on kodus ja pole börsilangusest kuulnud. Ta küsib uudise peale vastu, kas ta peaks nüüd muretsema, ja vastab ise: vaevalt.

Usinale kuulub 6690 Saku Õlletehase aktsiat, mida ta seni on hoidnud ja juurde ostnud. "Kui Saku esmaspäeval 5,6% tõusis, ei hüpanud ma peaga lakke ega kuku ma nüüd ka keldrisse," sõnab ta.

Ka teised investorid jäävad sõnades rahulikuks. Isegi need, kes elasid üle 1997. aasta börsikrahhi, ei oska eilsest uut krahhi välja lugeda.

Viljandi investeerimisfirma Gamma Holding juhataja Arvo Nõges oskas poole oma portfellist jaanuaris müüa ja on seetõttu üsna enesekindel. Näiteks müüs ta Eesti Ehituse aktsiaid.

Tal on firma kaudu aktsiatesse investeeritud üle miljoni krooni. "Viimased börsitõusud olidki murettekitavad, õhu väljalaskmine on tervitatav," jätkab ta.

Nõges ei taha veel leppida sõnaga "krahh", sest esimesest päevast ei saa mingit järeldust teha. "Vabalt võib see muidugi krahhi algus olla, seda saab põhjustada pikaajaline langus," lisab ta siiski murelikult ja tõdeb, et praegu peakski siiski rohkem kartma kui rahulikult ootama.

Ta on jätnud endale portfelli Kalevi aktsia, mida peab pikaajaliseks investeeringuks. "Kaubamärk on tugev, ehkki omaniku tegutsemine viimasel ajal on seda pisut nõrgendanud," põhjendab ta.

Valusamalt lõi Nõgest 1997. aasta börsikrahh, sest tal oli siis börsil nii isiklikku kui ka laenuraha. "Tagantjärele oli seal ka helgeid momente, krahh venis pikemale ajale ja vahepeal ka müüsin," meenutab ta.

Ka Rein Usin kaotas 1997. aasta börsikrahhis raha, kuid kokkuvõttes juhtus kaotuste osas nii head kui halba.

Lasteriideid müüva OÜ Lenne omanik Urmas Leeman sai 1997. aasta krahhist küll valusa kogemuse, ehkki ei langenud enda sõnul väga suurde kaotusse. Huvi börsi vastu tal säilis.

Nüüd on tema firmal rohkem kui kümneaastase tegutsemise tulemusena 50-100 miljoni krooni ulatuses aktsiainvesteeringuid. Tallinna börsil on firmal aga vaid 103 394 Olympicu aktsiat ja 5910 Tallinna Vee aktsiat. "Tallinna börs pole likviidne, aga meil on suured summad," põhjendab Leeman.

Ta arvab eilse kohta, et kukkumine on normaalne, see pidigi juhtuma. "Aasta algusest on tõus olnud väga suur ja sellises tempos ei saanud jätkuda," sõnab ta ja lisab pärast rõõmsameelselt: "Iga langus on uue tõusu algus! Edu hetke tabamiseks!"

Tema börsiinvesteeringud eraisikuna lõppesid Hansapanga aktsiate müügiga 2005. aastal.

Leemani hinnangul ei ole praeguses kukkumises näha 1997. aasta kordust. "Lihtsalt eufooriat läheb vähemaks," lausub Leeman. Samuti ei tohiks sündmused takistada uute firmade börsile tulekut, selleks peaks langus olema pikaajaline.

Endise Hoiupanga juhi Olari Taali sõnul usub ta, et börsi liikumine peegeldab Rootsi keskpanga "näpuviibutust" Balti laenuturu suunal ja Keskerakonna esimehe valimiseelseid majanduspoliitilisi kavasid.

"Turg ei ole loll," sõnab Taal, kel on raha börsil firmade kaudu.

Börsi põhinimekirjas oleva Harju Elektri strateegiline omanik ja nõukogu liige Lembit Kirsme ei oska oma firma aktsia 6,4protsendilisest langusest veel midagi karta, pealegi on ta enda sõnul Harju Elektriga väga pikaajaliselt seotud omandisuhete kaudu ega saa nagunii loobuda. "Börs käib nii, nagu tahab. Õhku oli nagunii vaja välja lasta," kordab ta investorite eilset põhifraasi.

Kirsmel on ka muid aktsiaid: Tallinki, Eesti Telekomi. Viimast ostis ta 50 krooniga ja nüüd maksab see 143 krooni.

Tallinki ostis ta kohe alguses kõrgema hinnaga ja kui hind kukkus 60 krooni peale, ostis veel juurde, et kõrget ostuhinda tasakaalustada.

Endine rahandusminister Taavi Veskimägi ütleb, et ehkki tal endal aktsiaid pole, tuleb sellistesse ohtudesse tõsiselt suhtuda.

"Börsil teenitava tulu vähenemine mõjutab muidugi ka riigi maksutulu, aga see pole kindlasti kõige olulisem," lausub ta.

Börsil toimuv võib aga kahandada inimeste tänaseid optimistlikke tulevikuootusi.

Kui statistika põhjal on börsidel halvimaks päevaks esmaspäev, siis nii USA kui ka Eesti investorite mällu on süüvinud paanikat külvanud must neljapäev.

Mustaks neljapäevaks on ristitud 1929. aasta 24. oktoober, mil algas suur langus Wall Streetil ja suur majanduskriis. Kuni selle päevani mõtlesid investorid, et aktsiad võivad liikuda vaid üles.

Inimesi ei suutnud kohutada ei Florida kinnisvarahindade mullistumine 20ndate keskpaigas ega 1929. aasta septembris kõikumalöödud aktsiahinnad.

Mustal neljapäeval algas börsil lõpuks paaniline müük. Kui tavaliselt läks kuumadel päevadel kaubaks neli miljonit aktsiat, siis sel päeval müüdi väärtpaberid rohkem kui kolm korda enam. Inimesed kogunesid maaklerifirmade ja börside ukse taha ning politseil tuli korraloomisega kõvasti vaeva näha.

Juba keskpäeva paiku pandi Chicago ja Buffalo börs kinni ja päevaga tegi endale otsa peale üksteist hästi tuntud spekulanti. Aktsiahinnad tõusid börsikrahhieelse tasemeni alles 50ndate keskpaigas.

Tallinna börsi musta neljapäeva tiitlit kannab aga 23. oktoober 1997, mil aktsiahinnad langesid keskmiselt 15 protsenti. Suurima languse tegid läbi pangandussektori aktsiad. Näiteks Ühispanga aktsia kaotas päevaga üle 30 protsendi oma väärtusest. Börs jõudis uue rekordtasemeni alles 2005. aasta alguses.

LHV foorumis võttis eile uusi tuure vestlus teemal "Börsikrahh 2007". Esimest korda tekkis börsikrahhi tuleku teema foorumisse aga juba 2002. aasta veebruaris.

Börsikrahhi vestlust alustas jaanuaris Allan223, kes ennustas, et taevas läheb pilvisemaks aprillis ja ekstreemsem muutus tuleb mai keskel. Üleeile veel olid arvajad muretud.

"Hirmus nutt ja hala käib selle krahhi teemal. Mingit otsest põhjendust keegi ei too, vaid selline "peaks ja võiks" jutt ainult käib... Seda, et aktsiad iga päev ainult tõusma peaksid, pole keegi ometi arvanud," ütles Indrek 7. veebruari pärastlõunal.

Esimene ärev kommentaar eilse sündmuse kohta saabus kell 10.33. "Läheb vist mölluks :) kerge paanika igatahes tundub olevat..." kirjutas CharlieF. "Korrektsiooni kohta on asi liiga intensiivne ... korrektsiooni korral suudetakse pidureid tõhusamalt rakendada. Kuidas Hardo ütleski, "ole valvel, ta tuleb talvel"," teatas Ruuki kell 10.48.

Edasi järgnes arutelu, mida võiks ette võtta. "Hirmul on väga suured silmad ja rahulikel on praegu hea võimalus odavalt õngitseda," pakkus Mersu36. Ruuki vaidles vastu: "Ei ütleks, et võimalus odavalt õngitseda. Kõik on hetkel languses, see teeb ettevaatlikuks. Ootame põrke ära ja vaatame, kuhumaani see asi üldse vajub. Cash on hetkel kallim kui kõhutunde järgi ostmine."

Joakim Helenius, investeerimispankur

Minu arust oli osa aktsiaid Tallinna börsil naeruväärselt üle hinnatud. Ma ootasin seda langust juba pikemat aega, sest aktsiad Tallinna börsil olid eufooriliselt üles haibitud.

Inimesed ostsid aktsiaid, mille hind oli naeruväärselt kõrge ja millel ei olnud mitte mingit seost tegelikkusega.

Et aktsiad peegeldaksid ettevõtete tegelikku väärtust, peaksid paljud ettevõtted palju aastaid veel tööd tegema.

Ettevõtted on üle hinnatud tervete tööstusharude kaupa, näiteks ehitussektor, üle hinnatud ei ole veel näiteks Olympicu aktsia.

Väikeinvestoritel soovitan võrrelda oma aktsiaportfellis olevaid aktsiaid välisbörside samaväärsete ettevõtete aktsiatega.

Võrrelge ettevõtete aktsiahindu Tallinna börsil Soome, Rootsi, Poola ja Saksamaa börsiga ja te saate teada oma portfelli tõelise väärtuse. Seda, mis on üle hinnatud, müüge, seda aktsiat, mis on õiglase väärtusega, ostke juurde, kui võimalik.

Lisaks ennustan ka majanduskasvu aeglustamist. Eriti mõjutab see ettevõtteid, kes tegutsevad vaid Eesti turul.

Meelis Milder, Baltika suuraktsionär

Languse põhjusi ei tasu otsida ettevõtete majandustegevusest. Langenud on kõigi firmade aktsiahinnad.

Mina ei tea, mis Baltika aktsiate õiglane hind olla võiks.

Jaan Talts, erainvestor

Tänane börsilangus oli oodatav. Ise müüsin 70 protsenti oma aktsiaportfellist juba kuu eest. Hinnad on hoogsalt üles läinud.Kartsin langust juba kuu aega tagasi. Nägin seda asja natuke ette ja müüsin seetõttu enamiku oma aktsiatest enne suurt tõusu.

Erilist hirmu mul naha vahel pole. Korrektsioon on tervendav nähtus. Kui homme ja ülehomme langus jätkub, võib tekkida paanika. Näiteks kui institutsionaalsed investorid hakkavad müüma. Muidugi on börsil ennustamine tänamatu tegevus.

Stefan Andersson, erainvestor

Langus algas eile OEG aktsiaga, kes polnud varem tõsist nõrkust näidanud. Ise jälgin ka Eesti makromajanduse näitajaid, kus on ilmunud erinevaid algmärke, et likviidsus kuivab lõpuks kokku. Siia kuulub ka areng kinnisvara- ja pangandusturul.

On kahtlane, kas börsile tuleb lähiajal piisavalt ostjaid, kes näeksid praegu odavaid aktsiaid, et langevaid hindu toetada.

Pigem reageerivad paljud ajanihkega ning müügiordereid võib olla palju ja kasvavaid.

Pärast pikka aega kestnud head tootlust Baltimaades võivad eriti hakata müüma välismaalastest fondiomanikud.