Töövõtulepingu töövõtja ja tegelik tegija võivad erineda

Käsunduslepingus on eesmärk, kuid juhiseid selle täitmiseks ega alluvussuhet tööprotsessis ei ole.

"Kui töö tegemise protsessis esineb alluvuse ja kontrolli suhe, siis on leping valesti vormistatud," ütles Toomla. Sellisel juhul on tegu töölepinguga ja selle saab vaidlustada.

Vaidluse korral loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.

"Seda hindab kohus või töövaidluskomisjon ja kui nemad pole veendunud, et sõlmiti mingi muu lepingu, siis loetakse see töölepinguks," märkis Toomla.

Töövaidluskomisjonides tuleb aeg-ajalt ikka ette vaidlusi lepingu olemuse üle, ütles Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Raili Karjane. Sellisel juhul vaatab töövaidluskomisjon, kas tegu oli vabade partnerite suhtega või oli töötaja tööandja kontrollile allutatud.

"Tööandja on juba hakanud aru saama, et paber enam ei loe, suhe võib olla ka ilma paberita, tähtis on sisu," märkis Karjane.

Seadus lubab töövõtu- ja käsunduslepingut sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, tööleping peab olema kirjalik, välja arvatud kuni kahenädalase töösuhte korral.

Suulise lepingu alusel tasu maksmiseks tuleb firmajuhil vormistada käskkiri, ütles Toomla.

Kõigi töölepingute eest makstavat tasu maksustatakse sarnaselt tulu- ja sotsiaalmaksuga, selgitas Ernst ja Youngi vanemmaksukonsultant Ranno Tingas. Kui töövõtjaks on äriühing, siis lisandub tasule sotsiaal- ja tulumaksu asemel käibemaks.