Venemaa tõstab järsult puidu väljaveotariife

Venemaa valitsuse eelmise nädala esmaspäevase otsuse kohaselt tõusevad männi-, kuuse- ja kasepalgi tihumeetri väljaveotariifid 1. juulil 10 euroni ehk 157 kroonini. Praegu küsib Venemaa saepalgi tihumeetri eest 4 eurot ehk 62 krooni. Järgmise kahe aasta jooksul tõusevad tollid veelgi - 50 euro ehk 782 kroonini. See on umbes 100 krooni vähem, kui praegu maksab saepalk Riigimetsa Majandamise Keskuse vahelaos.

"Kümneeurose ja võib-olla ka viieteisteurose tariifitõusu kannatab ära, sest saematerjali hinnad on alates eelmise aasta teisest poolest Euroopas tõusnud," ütles Stora Enso Baltimaaade puiduvarumisüksuse Wood Supply Baltic juht Rait Hiiepuu. "Viiekümneeurone tariif on aga üle mõistuse kõrge." Hiiepuu kinnitusel kasutavad Stora Enso gruppi kuuluvad Eesti saeveskid tänavu umbes 40 protsendi ulatuses Venemaa importpalki.

ASi Stora Enso Timber Paikuse saeveski tegevdirektori Tõnu Järve hinnangul paneb ka kümneeurone tariifitõus neid sundseisu. "Osa tooteid kannatab sellist tõusu, osa aga mitte," ütles Järv. "Kui majanduskasv pidurdub, siis kindlasti ei jõua tarbija kallist saematerjali osta." Toormenappuse tõttu jäi Paikuse saeveskil mullu tootmisplaan ligi 50 000 m3 ulatuses täitmata.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve sõnul on vale, et Eesti saetööstus elab võõra palgiressursi peal. "Maksame Vene riigile raha ja ei kasuta kohalikku ressurssi," rääkis Talijärv. "Meie metsades võiks raiuda 12 miljonit tihumeetrit, aga eelmisel aastal raiuti vaid üle viie miljoni."

Riigimetsa Majandamise Keskuse metsaosakonna turundusjuhi Ulvar Kaubi kinnitusel on riigimetsa raiemaht aastas 2,4 miljonit tihumeetrit. "Raiemaht kasvada ei saa, sest langid on valitud metsaseadusega lubatud piires," lausus Kaubi. Tema sõnul võiks erametsaomanik raiuda rohkem kui praegu. "Samas ei ahvatle praegune seadusandlik ruum erametsaomanikku raiuma," lisas Kaubi.

Kaubi sõnul puudutab Venemaa tollitariifide tõus kaugemas tuleviks ka neid. "Kui osa neist (saeveskeid - toim.) lõpetab tegevuse, jääb meil kliente vähemaks ja kaob ära konkurents, mis omakorda võib hakata langetama metsamaterjali hindu."

Varem 60% ulatuses Venemaa peenpalki kasutanud Näpi saeveski keskendub sellest aastast vaid kohaliku toorme saagimisele.

"Stora Enso muutis meie kontseptsiooni - rõhume hööveldamisele ja loobusime importpalgi saagimisest," rääkis ASi Stora Enso Timber Näpi saeveski juhataja Tõnu Saaber. "Samas toome Venemaalt saematerjali, millele väljaveotariife pole."

Saaberi andmeil impordivad nad tänavu Venemaalt kuni 90 000 m3 saematerjali ja ise saevad Eesti toormest umbes 50 000 m3 saematerjali. "Et oma toodangut veelgi enam vääristada, hakkasime hiljuti voodrilaudu kruntima ja värvima," lisas Saaber.