Äripäev on alates 2003. aastast püüdnud hinnata, milline Eesti fondivalitseja on suutnud aasta jooksul kõige paremini rahamasinat juhtida ja investoreid rikkamaks muuta.
Esimesel aastal platseerusid esikohale Toomas Reisenbuk Trigonist ja Vadim Ogneštšikov Hansapangast. 2004. aastal noppis võidu Alo Kullamaa Sampo Pangast.
Fondide hindamisel oleme kasutanud kahte kriteeriumit: fondi möödunudaastast tootlust ning tootlust võrdluses võrdlusindeksiga. Viimast kriteeriumit kasutame, et headele kohtadele oleks võimalust pääseda ka fondidel, mis investeerisid piirkondadesse ja sektoritesse, mil möödunud aastal kõige paremini ei läinud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näiteks on viimaste aastate jooksul arenenud väga hästi Kesk- ja Ida-Euroopa ning Venemaa aktsiaturg, suhteliselt nõrgalt aga Lääne-Euroopa ja USA turg. See on avaldanud olulist mõju ka vastavasuunalistele fondidele.
Sellest tulevalt ei saa siiski öelda, et Lääne-Euroopasse investeerivate fondide juhid oleks halvemad kui Balti börsil tegutsevate fondide juhid.
Möödunud aasta fondide võrdlustabelisse kaasasime üheksateist Eestist juhitud aktsiafondi, mille ajalugu oli vähemalt ühe aasta pikkune. Hetkel on Eestis aktiivseid fondivalitsejad viis.
Mööndusega kaasasime tabelisse ka kolm SEB fondi (Lux Baltics, Lux Osteuropa, Lux Eastern Europe), mida küll Eesti investoritele ei pakuta, kuid mida juhivad Eesti fondivalitsejad Sulev Raik ja Alo Kullamaa.
Kõikide edetabelisse sattunud fondide tootlus oli möödunud aastal positiivne, jäädes 4,7% ja 47,3% vahele. Kokku lõi üheksateistkümnest fondist võrdlusindeksit koguni kümme fondi.
2006. aasta parimaks fondivalitsejaks ostutus Alvar Roosimaa Hansabank Asset Managementist, kes suutis Ida-Euroopa aktsiafondi varasid aastaga kasvatada 36,8 protsenti. Tootlus ületas Hansapanga enda poolt välja töötatud võrdlusindeksit koguni 11,7%. Kontrollimise mõttes võtsime võrdlusindeksiks ka MSCI Eastern Europe 10/40 indeksi, mida kasutab SEB Ida-Euroopa aktsiafond, kuid Roosimaa kohta see kõikuma ei löönud.
Alvar Roosimaa ütles võitu kommenteerides, et nende edu taga on käitumine vastavalt lubadustele. "Kõik räägivad, et Kesk- ja Ida-Euroopa makromajanduse näitajad on väga huvitavad, ent sellegipoolest ostetakse aktsiaid, mida majanduskasv üldse ei puuduta. Meie oleme seevastu valinud ettevõtted, mis majanduskasvust võidavad. Arenevatel turgudel ei saa olla kinni õpikustampides. Oleme avatud mõtlemisega," lisas Roosimaa.
"Mõnikord on mõttekas vaadata mitte P/E (hinna/kasumi) suhet, vaid kasumikasvu. Näiteks IMFi lubaduste täitmiseks ja Euroopa Liitu pääsemiseks ei lastud Bulgaaria pangandussektoril kiiresti areneda, mistõttu kasumeid ei olnud ning P/Ed olid väga kõrged.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Me ostsime aktsiaid, kuna nägime piirangute kadumisel potentsiaali," toob Roosimaa näiteid, mille arvelt õnnestus neil osakuomanikele möödunud aastal hästi raha teenida.
Hansapanga Ida-Euroopa aktsiafondi maht on möödunud aasta algusest praeguseni kasvanud 1,7 miljardilt 4,1 miljardi kroonini.
Fondivalitseja arvab, et fond suudab kasvada kuni 500 miljoni euroni (7,8 miljardi kroonini).
Fondidele ei saa anda sõltumatut hinnangut vaid tootluste ja fondivalitseja enese määratud võrdlusindeksite põhjal. Seetõttu suhtub Sampo Baltic Asset Management üritusse praegusel kujul reservatsiooniga. Fondide hindamise metodoloogia on võrdlemisi lai teema ja kahjuks ei ole siin väga häid kiirmeetodeid.
Meie seisukoht on, et mitte kuidagi ei ole võimalik määrata ühte fondi, mis on parim. Mingil määral on võimalik öelda, mis fondid on mingis alamkategoorias (näiteks: turul, riskiastmes, tüübis, majandussektoris, turukapitalisatsioonis) mingil perioodil paremini esinenud. Igal juhul on oluline eraldada fondi investeerimispiirkonna turutootlus (beeta) ja fondijuhi oskustest tulenev nn ületootlus (alfa) fondi tootlusnumbrites. Need tuleks eraldada võrdlusindeksite põhjal.