Roosimaa teist aastat parim fondijuht

Äripäev on alates 2003. aastast püüdnud hinnata, milline Eesti fondivalitseja on suutnud aasta jooksul kõige paremini rahamasinat juhtida ja investoreid rikkamaks muuta.

Esimesel aastal platseerusid esikohale Toomas Reisenbuk Trigonist ja Vadim Ogneštšikov Hansapangast. 2004. aastal noppis võidu Alo Kullamaa Sampo Pangast.

Fondide hindamisel oleme kasutanud kahte kriteeriumit: fondi möödunudaastast tootlust ning tootlust võrdluses võrdlusindeksiga. Viimast kriteeriumit kasutame, et headele kohtadele oleks võimalust pääseda ka fondidel, mis investeerisid piirkondadesse ja sektoritesse, mil möödunud aastal kõige paremini ei läinud.

Me ostsime aktsiaid, kuna nägime piirangute kadumisel potentsiaali," toob Roosimaa näiteid, mille arvelt õnnestus neil osakuomanikele möödunud aastal hästi raha teenida.

Hansapanga Ida-Euroopa aktsiafondi maht on möödunud aasta algusest praeguseni kasvanud 1,7 miljardilt 4,1 miljardi kroonini.

Fondivalitseja arvab, et fond suudab kasvada kuni 500 miljoni euroni (7,8 miljardi kroonini).

Fondidele ei saa anda sõltumatut hinnangut vaid tootluste ja fondivalitseja enese määratud võrdlusindeksite põhjal. Seetõttu suhtub Sampo Baltic Asset Management üritusse praegusel kujul reservatsiooniga. Fondide hindamise metodoloogia on võrdlemisi lai teema ja kahjuks ei ole siin väga häid kiirmeetodeid.

Meie seisukoht on, et mitte kuidagi ei ole võimalik määrata ühte fondi, mis on parim. Mingil määral on võimalik öelda, mis fondid on mingis alamkategoorias (näiteks: turul, riskiastmes, tüübis, majandussektoris, turukapitalisatsioonis) mingil perioodil paremini esinenud. Igal juhul on oluline eraldada fondi investeerimispiirkonna turutootlus (beeta) ja fondijuhi oskustest tulenev nn ületootlus (alfa) fondi tootlusnumbrites. Need tuleks eraldada võrdlusindeksite põhjal.