Tuhanded majaomanikud ja -ehitajad elavad
õndsas teadmatuses, kuuldes ehk alles neid ridu lugedes maakoorest välja
tungivast radioaktiivsest gaasist radoonist, mis põhjustab Eestis ligi sada
kopsuvähi juhtu aastas.
«See on superküsimus,» ei varja Luunja vallas Veibri külas kortermaju ehitava osaühingu Nordmet Invest juhataja Aivar Roostik nõutust, kui kuuleb küsimust, kas tema firma on radooniprobleemiga kursis ja sellega elamuehitusel arvestanud, kirjutas Tarbija 24.
Eesti ja Rootsi kiirgusekspertide koostatud Eesti radooniriski kaardil 2003. aastast on Luunja valla keskmiseks radoonitasemeks elamutes märgitud 200–250 bekrelli kuupmeetris. Samast aastast kehtiv ehitusstandard ütleb, et uutes elu-, puhke- ja tööruumides peab näitaja olema alla 200 Bq/m3.
«Meil radooni kohta andmeid ei ole, selline standard on mulle üllatus,» sedastab Aivar Roostik. «Ma arvan, et enamikule Eesti ehitusfirmadest on see teema täielik null.»
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veendumaks, et elumajas, korteris või kontoris pole suurt kopsuvähi riski, saab tellida keskkonnaministeeriumi haldusalas töötavast kiirguskeskusest postiga koju detektorid, mille paar maksab koos paari kuu mõõtmistulemuste analüüsiga 700 krooni. Sama kallis on kiirmõõtmine.
Eesti Geoloogiakeskusel on aga seadmed radooni mõõtmiseks otse pinnases. Seda meetodit on mõistlik tarvitada juba enne uue maja vundamendiaugu kaevamist. Uuring ise maksab 2000 krooni, sellele lisandub transpordikulu kuus krooni kilomeetrilt.