Vaiksel Hiiumaal käib kõva võitlus kohalike maaomanike ning keskkonnaministeeriumile alluva keskkonnateenistuse juhi Rein Urmani vahel.
Roheliseks füüreriks kutsutud Urmani vastu on pead kokku pannud grupp aktiviste, kuhu kuulus lisaks väiksematele tegijatele ka endine Strateegiliste Algatuste Keskuse juht Meelik Kattago ning naftaärimees, E.O.S.-i juht Arnout Lugtmeijer. Viimased kaks on saanud omal nahal tunda ka riigi ostueesõigust, mida looduskaitseseaduse järgi võib rakendada, kui osa inimesele kuuluvast maast on looduskaitse all.
Nii jäi näiteks Kattago hiljuti ilma 28 hektarist maast, millest rohkem kui pool oli looduskaitse all. Kattago oli nõus kaitse all oleva maa ilma rahata riigile loovutama ning teisele poolele ehitama üles neli rehetare. Mehe sõnul oli tal selleks Urmanilt suuline luba, mistõttu tehti ka esialgsed investeeringud. Millegipärast mõtles viimane aga ümber ning soovitas keskkonnaministeeriumil maatükk ära osta. Nii ka tehti.
Kattago rääkis, et juristide hinnangul pole isegi kohtusse mõtet pöörduda, sest seaduse järgi on kõik õige.
Lugtmeijer sai samuti hiljuti kirja, et tema Kassaris asuva maalapi suhtes kasutatakse ostueesõigust. "Selline lähenemine läheb pikemas perspektiivis Eesti riigile kalliks maksma, sest tal pole kokkuostetud maade eest hoolitsemiseks raha," rääkis Lugtmeijer. Tema sõnul peaks Hiiu keskkonnateenistus panema maad erakätesse jättes inimestele kohustuse nende eest hoolitseda. "Kui keskkonnaministeerium jätkab selliseid protsesse, siis on terve Kassari varsti riigi oma ja mingi arengut ei toimu. Kahju sellest saab ainult saar, mis niigi vaevleb inimestepuuduses," märkis firmajuht.
Hiiumaa vallad, kus asub mõni looduskaitseala või kaitse all olev objekt, on hädas sellega, et karmide kaitsetingimuste tõttu on peaaegu võimatu maalappidele midagi ehitada, kuigi üldplaneering seda lubaks. Kõrgessaare vallavanema Jaanus Valgu sõnul pärsib see valdade arenguvõimet: uusi inimesi ei tule juurde ning saar jääb aina tühjemaks.
"On tekkinud olukord, kus Urman otsustab, kes saab Hiiumaale elama ja kes mitte," ütles selle kohta kohalik maaomanik Henry Laanemäe, kes ei saa karmide keeldude tõttu ehitada oma puhketalu juurde linnavaatlustorne koos ööbimiseks mõeldud majakestega.
Urman lükkas kõik süüdistused tagasi ning lisas Kattago juhtumit silmas pidades, et mingit lubadust rehetaresid ehitada ta mehele ei andnud. "Palusime neil meile esitada paberil konkreetsed plaanid," rääkis Urman. Kuna Kattago plaanid oleksid kahjustanud looduskaitse all olevaid liike, otsustati Urmani sõnul ostueesõigust kasutada.
"Asju ei otsusta ainult meie, keskkonnaministeeriumis läbib meie ettepanek mitu etappi," ütles Urman ning lisas, et eelmisel aastal võttis ministeerium arvesse 20 ettepanekust kaks.
Autor: Gert D. Hankewitz