• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 24.04.07, 08:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kraft hoiatab Soome ja Rootsi vigade kordamise eest

Kuigi sarnaselt teiste pangajuhtidega usub Nordea Eesti juht Vahur Kraft majanduse pehmesse maandumisse, tõmbab ta paralleele tänaste Baltimaade ja 90ndate alguse Soome-Rootsi kriisieelse ajaga.

"Eesti vajab poliitiliste meetmete paketti inflatsiooni alandamiseks," sõnas Kraft Äripäevale ja tõi näiteks, et ka enne Soome-Rootsi kriisi 1990. aastatel ignoreeriti ilmseid ülekuumenemise märke ega kasutatud fiskaalpoliitilisi meetmeid. Lisaks hoiatas Kraft liiga liberaalse krediidipoliitika eest. "Laenamine toimus ka siis pigem tagatise kui ettevõtte või majapidamise finantsolukorra põhjal," nentis pangajuht praegusele Baltimaade laenubuumile viidates.
Rootsis järgnes toonasele ülekuumenemisele 2- ja Soomes lausa 4,5protsendine majanduslangus.
Kraft toonitas, et Eesti puhul on nii-öelda turvapadjaks asjaolu, et meie suuremate pankade emapangad ja ka suuremad välisinvestorid asuvad Põhjamaades, kus kõigi eelduste kohaselt on oodata positiivset majandusarengut.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kraft viskab eurokivi valitsuse kapsaaeda
Suurima kivi Eesti majanduse ülekuumenemise taustal viskas Kraft valitsuse kapsaaeda, kuna viimane pole koostanud detailset euroga liitumise kava. "Valitsus peab paika panema konkreetse tähtaja, mis motiveeriks kogu ühiskonda euro nimel pingutama," ütles ta.
Nordea Eesti analüütiku Sander Klaosi sõnul kaitseks ühine valuuta Baltimaid majanduse tsüklilisuse ning paanikapuhangute vastu.
Peaminister Andrus Ansip ütles koalitsiooniläbirääkimiste ajal, et ei pea konkreetset euroga liitumise aja- ja tegevuskava paikapanemist vajalikuks. "Me ei astu euroga liitumiseks mingeid erakorralisi samme," sõnas Ansip ja lisas, et kui hakkame oma majandust haavama või majandusedu suisa hävitama ja õigustame seda laastamistööd euroga, siis käitume väga valesti.
Küsimusele, kas tulevane valitsus oma heldekäelise rahajagamisega ei õhuta tarbimisele ja seeläbi inflatsioonile takka, vastas Ansip, et "kui majandus kasvab üheksa, kümme või üksteist protsenti, siis midagi peab ju selle rahaga tegema".
Eesti majanduse jätkusuutlikkuse indikaator on Krafti sõnul eksport. "Pangana peame oluliseks eksportiva sektori finantseerimist ja mitte mingil juhul kinnisvarasse investeerimise soodustamist," rääkis Kraft.
Nordea juhi sõnul on eksportivas sektoris õnnestunud erandina koos palkadega seni kasvatada ka tootlikkust ning selline areng peab jätkuma.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestis on tööturg paremas seisus kui lõunanaabritel
Tööjõuprobleemidest rääkides lohutab Kraft tööandjaid asjaoluga, et mujal on veel hullem. "Kui Eestist trügib piiri taha tööle ehk kümneid tuhandeid tööealisi inimesi, siis Leedust pagevad välja sajad tuhanded," sõnas Kraft. Samuti on pangajuhi sõnul Eestis 60 protsendi kandis asuv hõivatuse protsent rahvusvahelise keskmisega võrreldes endiselt madal.
"Kõik pilgud on suunatud Lätile," teatas Kraft Baltimaade tulevikust rääkides ja lisas, et kuna välisinvestorid võtavad Balti riike kui tervikut, sõltub kõigi kolme riigi käekäik kehvemas seisus olevast maast - praegu Lätist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele