Indrek Luukas, kes pärast isa Aadu Luukase surma kogu tema äri üle võttis, on arvamusel, et ilma Venemaa enda ettevõtete ahistamiseta pole sanktsioone võimalik rakendada.

"Mõistagi ei saa kunagi midagi välistada. Kuid mis puudutab Venemaalt läbi Eesti kulgevat kütusetransiiti, siis ei saa siin päevapealt midagi muuta. Lätis ja ka Peterburi lähemates sadamates pole veel selliseid võimsusi, et siiani läbi Eesti kulgenud transiit mujale suunata."

Venemaalt tulevaid kütusevooge vahendava ASi Tarcona juhatuse esimees Sulev Loo lisas, et transiidi tõkestamine lööb ühtemoodi nii Vene kui ka Eesti ärimehi. "Ja mitte ainult. Eeskätt annab see hoobi nendele tööinimestele, kes on transiidiettevõtetes hõivatud."

Transiidiäris aastaid tegutsenud Eesti-Vene suhete asjatundja Raivo Vare siiski ei välistanud lühiajaliste, kuni kuu kestvate majandussanktsioonide rakendamist Eesti suhtes. Ilmselt tulevad sellest võidukalt välja need, kelle sidemed Moskva võimuringkondadega on tugevamad.

Küsimusele, kas tema Vene partnerid on talle seoses Eesti sündmustega helistanud, vastas Silmet Grupi juhatuse esimees Tiit Vähi: "Mitte ainult nemad. Meil oli äsja kohtumine Hongkongi äridelegatsiooniga, kellega leppisime kokku võimalikus koostöös. Kui ma järgmisel päeval tahtsin konkreetsetes asjades hakata kokku leppima, küsiti minu käest: mis te arvate, kuidas nädalalõpu sündmused on meie koostööle mõjunud? Kui ma ütlesin, et paari kuuga on asi lahenenud, siis kuulsin vastuseks, et siis räägimegi paari kuu pärast."

Selle taustal köidab tähelepanu Venemaa ühe rikkaima mehe Aleksei Mordašovi äsjane otsus müüa oma 50protsendiline osalus Severstaltransis, mille tütarettevõtted E.O.S. ja Spacecom tegutsevad just Eestis ning mille üks tütreid Balttransservice teenindab suurt osa Venemaalt Eestisse suunduvaid transiitvedusid.