Kevaded algavad meie planeedil aina varem, vähemaks jääb aega kui aias midagi ei kasva. Samuti ehitatakse juurde suures koguses maju, millest igaühe juurde püütakse väike aialappki lisada. Me ei ole eriti pargiinimesed, kõik soovivad ikka kodu kõrval "looduses olla".
Aianduse mõiste hõlmab peamiselt aiasaaduste temaatikat, eramute iluaedasid vähem. Siiski ei saa siia tõmmata vahet, kuna need teemad on väga seotud. Ka iluaias võiks olla maasikas või paar, peenrast võiks leida kööki salatit ning ürte. Ja mis aed see on, kust õunu ja pirne ei leia?
Siiski on tänapäeva kaubanduskeskuste värskete viljade letid kvaliteetsed ning oma aias vajadus kõike toota puudub. Aastatega on aed liikunud toidukasvatusest eemale, esikohal on lilled, kujundus, grillinurk. Vähestes aedades on veel korralikke kasvuhooneid leida, moodsamate kodude küljes olevaid klaasruume on hakatud kutsuma peenelt talveaedadeks, seal on lamamistoolid.
Lilli kasvatatakse rohkem, et vaasidessegi piisaks. Lillede roll meie elus ju aina kasvab, punased õied sümboliseerivad armastust ja vihkamist, sõltuvalt sellest, kas nad katavad pruuti või pronkssõdurit.
Eestlased armastavad lilli ja loodust enese ümber. Kirjastaja Krista Kaer mainis kunagi naljaga pooleks, et ükskõik kui palju Eestis aiandusraamatuid ei avaldaks, kõik ostetakse ära. Külas käies olen märganud, et neid raamatuid ei osteta riiulisse seisma - neid ka loetakse, vahetatakse ja õpitut praktiseeritakse.
Loodan, et aianduse erileht rahuldas osakese seda lugemisnälga ja andis huvilistele häid näpunäiteid ning mitu põnevat ideed.