Kull ühines Sõõrumaa abiprojektiga

"Dharma tegevus tundus mulle väga sümpaatne, kattudes veidi UNICEFi omaga," põhjendab Elle Kull, kes näeb SA Dharma hõlma all käivitunud heategevuskeskuse juhtimises jätku oma varasemale tööle UNICEFis ning Riigikogus. "Kui mulle seda kohta pakuti, olin kohe nõus."

Dharma tegevjuhi Malle Eenmaa hinnangul on Elle Kull heategevuse süsteemseks arendamiseks kõige õigem isik. "Mis saab olla parem kui inimene, kes on aastaid lastega tegelenud. Inimeste valmisolek heategevuseks on praegu piisavalt kõrge," lisab Eenmaa.

Andmebaasi loomine seadusega vastuollu minemata on nii Eenmaa kui ka Kulli sõnul üks keerulisemaid töid. Sotsiaalministeerium on Dharmale selgitanud, et neil puudub õigus hooletuses ning abivajavaid lapsi andmebaasi kanda. Seda infot hakkab koondama riiklik sotsiaalteenuste register.

"Me tahaks väga seda andmebaasi saada nimeliselt," räägib Elle Kull, kelle sõnul andmekaitse küll kaitseb inimest, kuid ei lase abistada. Näiteks perekond, kes kasvatab 3. korruse korteris puudega last, vajab tõstukit, selgitab Kull, aga UNICEF ei saa aidata eraisikuid. Samamoodi ei saa ka paljud fondid abi vajavatele inimestele ega heategevatele MTÜdele raha anda.

Lahendus on ise otsida toetajaid, leiab vastne heategevuskeskuse juht. Varem on sellistel puhkudel pöördutud ajakirjanduse poole, et avaldada abivajaja lugu koos tema kontonumbriga.

"Tohutult palju on head tahet, 80% inimestest on valmis ohverdama kas aega, raha või oma oskusi, aga ei tea, kuhu," räägib Kull õhinal ja lisab, et heategevuskeskuses võivad end üles anda nii pered, kes abi vajavad, kui ka need, kes ligimesi aidata sooviksid.

Kull räägib, et keskus võiks kaasa aidata ka nn ühe protsendi seaduse vastuvõtmisele. See võimaldaks igaühel suunata 1% oma palgalt kinni peetavast tulumaksust konkreetsele heategevusorganisatsioonile.

"On nii hea, kui on selline löögirusikas," leiab Kull. "Kaootiliselt tegutsedes pole heategevusel seda jõudu, mida vaja läheks."