"Me tahaks väga seda andmebaasi saada nimeliselt," räägib Elle Kull, kelle sõnul andmekaitse küll kaitseb inimest, kuid ei lase abistada. Näiteks perekond, kes kasvatab 3. korruse korteris puudega last, vajab tõstukit, selgitab Kull, aga UNICEF ei saa aidata eraisikuid. Samamoodi ei saa ka paljud fondid abi vajavatele inimestele ega heategevatele MTÜdele raha anda.
Lahendus on ise otsida toetajaid, leiab vastne heategevuskeskuse juht. Varem on sellistel puhkudel pöördutud ajakirjanduse poole, et avaldada abivajaja lugu koos tema kontonumbriga.
"Tohutult palju on head tahet, 80% inimestest on valmis ohverdama kas aega, raha või oma oskusi, aga ei tea, kuhu," räägib Kull õhinal ja lisab, et heategevuskeskuses võivad end üles anda nii pered, kes abi vajavad, kui ka need, kes ligimesi aidata sooviksid.
Kull räägib, et keskus võiks kaasa aidata ka nn ühe protsendi seaduse vastuvõtmisele. See võimaldaks igaühel suunata 1% oma palgalt kinni peetavast tulumaksust konkreetsele heategevusorganisatsioonile.
"On nii hea, kui on selline löögirusikas," leiab Kull. "Kaootiliselt tegutsedes pole heategevusel seda jõudu, mida vaja läheks."