Muuga haisutase jääb napilt alla piirnormi

Õhusaaste uuring Maardu linna ja lähiümbruse kohta on sellest nädalast eelnõuna keskkonnaministeeriumi kodulehel. Uuringu eest vastutav välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Marek Maasikmets sõnas, et see täieneb pidevalt. "Praegu puuduvad viimaste mõõtmiste tulemused ja analüüsid," lisas ta.

Kohalikud on aga ikka hädas paha lõhnaga, aasta alguses koguti hulk allkirju presidendile saatmiseks.

Uuringust selgub, et norme ei ületata. Kõikide Muuga sadama lääneosa naftaprodukte käitlevate terminalide ning Iru-Maardu naftaprodukte käitlevate terminalide koosmõjul tekkinud maksimaalne saastatuse tase (SPV) on 0,95. Lubatud ülempiir on 1 SPV.

Uuring leidis siiski, et piirkonnas on probleeme redutseeritud väävliühenditega. Uuring kirjeldab, kuidas 2006. aasta suvel mõõdeti ASi Termoil territooriumi lähedal piirväärtusest 20 korda kõrgem vesiniksulfaadi tase ning lõhnalävi ületati sada korda.

Muugal on kolm piirkonda, kus asuvad tõenäolised vesiniksulfaadi saasteallikad: Muuga sadama lääneosa, Muuga aedlinnast lõuna poole jääv piirkond (ASi E.O.S Termoil piirkond) ja Maardu terminalist põhja poole jääv ala (veepuhastusjaam).

Uuring teeb ettepaneku lisada kaks seirejaama ja muuta ühe asukohta. Paigaldada tuleks meteoroloogiline mast.

Vahepeal tegi Tallinna Sadam ettepaneku, et terminalid võiksid rajada ühise gaasipõletussüsteemi, nagu on Paldiskis. See peaks vähendama lenduvatest ainetest levivat haisu. Ideest kaugemale pole jõutud.

ASi E.O.S juhatuse esimees Arnout Dirk Lugtmeijer sõnas, et nemad tegelevad peamiselt masuudiga, kust ei tule midagi sellist, mida põletada, ja seetõttu pole nende terminalides sellist süsteemi vaja.

Lugtmeijeri sõnul töötavad nad ELi nõuete järgi ja kõik tarnijad teevad oma keskkonnanõuete uuringuid. "Me ei saa riski võtta, et midagi võib juhtuda," lisas Lugtmeijer.

Lugtmeijeri sõnul on uuringus pisivigu. Pealegi lubas ministeerium enne avalikustamist terminalid kokku kutsuda, et nende märkusi kuulata.

Mullu mais esitles ministeerium Phare abiprojekti raames tarnitud 50 miljoni kroonist õhukvaliteedi juhtimissüsteemi, kuid selle otstarve pole haisutekitajaid leida.