Lipstok: „vana kooli” majanduspoliitika ja turukaitse ei toimi

Mul on suur rõõm teid Tallinnas tervitada.

Viisteist aastat tagasi võttis Eesti taas kasutusele oma vääringu – Eesti krooni. Nagu teame, täidab raha kolme põhifunktsiooni – seda kasutatakse arvestusühiku, väärtusühiku ning maksevahendina. Majanduse käekäik sõltub paljuski sellest, kuidas need funktsioonid on täidetud.

Kuid Eesti-suguse väikeriigi puhul tähendab oma raha veel midagi enamat. Stabiilne ja usaldusväärne vääring on rahvusliku edu sümbol. Seepärast on krooni taaskehtestamine 1990ndate algul jäänud inimeste mällu olulise verstapostina, mida tähtsustatakse ehk enamgi kui selliseid olulisi poliitilisi sündmusi nagu uus põhiseadus, taasiseseisvumine, vabad valimised. Meie oma Eesti kroon oli ja on eestlaste südames väga erilisel kohal.

Meie ajalooline taust seletab ehk ka osaliselt eestlaste euroraha-skeptitsismi. Kahjuks tuleb tunnistada, et euroalaga liitumine ei ole Eesti rahva hulgas praegu kuigi populaarne. Saadakse küll aru liitumise olulisusest, kuid ebalus on visa kaduma. Kõige sagedamini leiab see väljenduse hinnatõusukartuse näol. Võib arvata, et oma rolli mängib ka ebamäärasus – pole täpselt teada, millal üleminek teoks saab, ja argimurede taustal pole aega „kaugete meretaguste asjade” vastu süvendatud huvi tunda. Samas on eestlased üks kõige Euroopa Liidu meelsemaid rahvusi kogu liidus. Üle 70 protsendi meie inimestest suhtub Euroopa Liitu positiivselt või väga positiivselt. Meie euroliidu-optimismil ja euroraha-skeptitsismil on samased juured. Euroopa Liit ja selle liikmelisus tähistavad Eesti kodanike jaoks ühiseid euroopalikke väärtusi, majanduslikku õitsengut ja turvalisust. Samu väärtusi – usaldusväärsust, heaolu ja majanduslikku kindlust – kannab endas ka Eesti kroon.

Eesti kroon esindab neid väärtusi väga kindlal põhjusel. Nimelt on kroon juba 15 aastat olnud seotud euro vahetuskursiga. Naljatamisi võib öelda, et rahapoliitika seisukohast on Eesti üks vanemaid euroala riike. Terve põlvkond eestimaalasi on üles kasvanud, ilma et nad oleksid kunagi pidanud küsima, milline on Eesti Panga intressimäär. Nad teavad, et krooni väärtus püsib muutumatu ning intressimäära muutused tulevad Euroopast. Võib-olla meie inimeste jaoks ongi tähtis just see, et oleme küll osa Euroopast, ent samas soovime säilitada midagi puutumatult ainuomast.

Eesti Panga jaoks ei tee selline suhtumine olukorda just kergeks. Ühelt poolt peaksime olema uhked meile kodumaal osaks saava usalduse üle. Teisalt oleme veendunud, et euroalaga liitumine on kogu Eesti jaoks õige ja vajalik. Ja seda mitte ainult Euroopa Liidu asutamislepingust tuleneva kohustuse tõttu. Pigem on oluline see, et euroala liikmelisus tagab meie rahvale veelgi suurema rahapoliitilise ja majandusliku kindlustunde; eriti kuna de facto liikmelisusega oleme juba harjunud.

Daamid ja härrad, järgmiseks lubage mul öelda paar sõna meie tänase konverentsi põhiteemal: Euroopa majanduse võimalused üleilmses konkurentsis. Tahaksin siinkohal juhtida tähelepanu väikeriigi vaatenurgale.

Nagu teame, on üleilmastumine muutnud arusaama ühe või teise riigi edu taganud teguritest. „Vana kooli” majanduspoliitika ja turukaitse ei toimi nüüd, mil terveid tehaseid ja tööstusharusid liigutatakse lühikese aja jooksul ühest kohast teise. Kuidas üks väikeriik üldse suudab sellises maailmas vee peal püsida?