Arenev tehnoloogia muutis ajaloo veriseks

Ajaloo viimase viie sajandi kestel on pidevalt muutunud viisid, kuidas sõdu peetakse, lisaks sellele aga on toimunud neli revolutsiooni sõjandustehnoloogiate arengus ning just need riigid, mis on edukalt uusi tehnoloogiaid arendanud, omandasid võimsuse muuta maailmapilti.

Hiinast Euroopasse toodud tulirelvade tehnoloogia võimaldas sellistel innovaatoritel nagu rootsi kuningas Gustav Adolf ja Wellingtoni hertsog põimida kahurväe ratsaväega viisil, mis kutsus esile lääneriikide domineerimise alguse. Aurumasina leiutamine viis sõjatehnoloogiate kiire mehhaniseerimiseni ning uute eelnevast palju suuremate verevalamisteni alates Preisimaa võidust Austria impeeriumi üle Koninggratzi lahingus 1866. aastal kuni moderniseeritud Jaapani sõjalaevastiku võiduni Venemaa üle 1905. aastal.

Teise tööstusrevolutsiooni käigus arendatud sisepõlemismootorite ning sõjalennukite kasutamine kulmineerus Teises maailmasõjas alates Saksamaa äkkrünnakust Prantsusmaa vastu kuni ameeriklaste tuumapommideni Hiroshimas ja Nagasakis.

Raamatu kokkuvõte kirjeldab käimasoleva infotehnoloogilise revolutsiooni mõju alates Lahesõjast 1991. aastal. Täppisjuhtimisega ning kaugjuhitavad raketid ja radaritele nähtamatud lennukid olid Ameerika Ühendriikidele kriitilisteks eduteguriteks Iraagi ja Afganistani vastu, põhjustades ühtlasi ilma kindla asukohamaata grupeeringute nagu al-Qaeda tekke.

Booti provokatiivne raamat võimaldab tajuda üldist pilti ning panna mõtlema - missugused saavad olema käimasoleva infotehnoloogilise revolutsiooni järgmised, veel sõdimata sõjad? Missugused tööstusrevolutsioonid ning nendega seonduvad sõjad on inimkonda veel ees ootamas? Sisuliselt peaksid tehnoloogia arengu jälgijad ning analüüsijad olema võimelised võimalikke konflikte ja sõdu ka ette ennustama.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.