Kujutagem ette telerit, mis välgulöögi
tabamusest üles sulab. Nii juhtub kõigi elektroonikaseadmetega, kui kasutusse
jõuab elektromagnetimpulssrelv.
Vene akadeemik Juri Zaitsev maalib pildi tulevikusõjast, mis erineb oluliselt seni maailmas peetud sõdadest.
Agentuuri RIA Novosti vahendusel avaldas akadeemik Juri Zaitsev, kes on Vene teaduste akadeemia inseneriteaduste akadeemiline nõuandja, artikli, mis teatab Vene edumaast tulevikusõjaks valmistumisel. Agentuur RIA Novosti on lisanud artiklile märke, et see väljendab vaid autori arvamusi ega ühti ilmtingimata uudisteagentuuri vaadetega.
Rühm Vene teadlasi Tomskist, Jekaterinburgist, Nižni-Novgorodist ja Moskvast on välja töötanud unikaalse kompaktse generaatori, mis suudab anda kõrgepingelööke, löökide võimsus ulatub sadadesse või isegi tuhandetesse megavattidesse, kirjutas Zaitsev.
See on võrreldav Venemaal Dnepri jõel asuva hüdroelektrijaama või moodsa tuumaelektrijaama ühe energiabloki võimsusega. Generaator toodab tohutu võimsusega elektromagnetimpulsse ning seda ülilühikese aja jooksul, mida mõõdetakse nanosekundites.
Vene teaduste akadeemia asepresident Gennadi Mesjats ütles, et esimesed sellised elektronkiirendid loodi Nõukogude Liidus 1960ndatel. Kümme aastat hiljem suutsid nõukogude teadlased luua võimsaid mikrolaineimpulsse. Praegune generaator on maailmas ainulaadne.
Esialgu väidavad venelased, et generaator pakub huvi fundamentaaluuringutes - üks võimalik rakendusala oleks näiteks teleskoopides, aga ka erinevate bioloogiliste liikide ning ülitugevate elektromagnetväljade uurimisel.
Samuti on selliste generaatorite abil on võimalik testida raadioseadmete usaldusväärsust ning energiaallikate immuunsust erinevatest mõjuteguritest. Nende abil on võimalik imiteerida välgulööki või tuumaplahvatust. Seadme väikesed mõõtmed ning erilised omadused võimaldavad muudavad selle kasutusala eriti laialdaseks.
Elektromagnetimpulss tekib tuumaplahvatusel - see viib rivist elektri-, side ja mitmesugused elektroonikaseadmed, mis on lööklainele vastu pidanud ning muudab kallid elektroonilised relvad kasutuskõlbmatuks vanarauaks.
Andrei Sahharov oli esimene, kes 1950ndatel nägi võimalust kasutada elektromagnetimpulssi pommina.
Praegu on kunstlikult loodud magnetväljade rekordid Vene teadlaste käes ning Zaitsevi väitel on venelased muust maailmast magnetväljade tugevusega kümme korda ees.
Elektromagnetimpulsi kahjustuspiirkond võib ulatuda mõnesajast meetrist kilomeetriteni. Selline relv ei anna lööklainet, kasutamisega ei kaasne silmaga nähtavaid purustusi, aga see purustab kogu vaenlase elektroonika, seda isegi juhul, kui seadmed on välja lülitatud.
Juba praegu on paljude maade armeed varustatud relvadega, mis on elektroonikat täis. Just need relvad oleks elektromagnetimpulssrelva peamine sihtmärk.
Elektromagnetimpulssrelv tekitab pingekõikumisi, mis ulatuvad 100 voldist 10 000 voldini kõigis läheduses asuvates elektroonikaseadmetes. Selle tulemusena lahvatavad põlema juhtmeümbrised ning kontaktid, ühendused kukuvad kokku, seadmed langevad rivist välja, süttivad põlema või plahvatavad.
Ameeriklased kasutasid selliseid relvi lahingus esimestena, näiteks Jugoslaavias, väidab Zaitsev. Analüütikute hinnangul oleks elektromagnetpommid andnud ameeriklastele Iraagi sõja algul suure edumaa - need oleks viinud rivist välja Bagdadi kontrolli- ja sidesüsteemid, aga ka rakettides leiduvad elektroonilised seadmed, isegi juhul, kui need olid peidus sügaval maa-alustes punkrites. Kuid Zaitsevi väitel jättis USA väejuhatus selle võimaluse kasutamata, kartes, et kahju saavad ka ameeriklaste endi seadmed.
Zaitsevi väitel on elektromagnetrelvad tänapäeval paljude riikide arsenalis. Tulevaste sõdade võitjad on need, kes suudavad esimesena anda elektromagnetimpulsse. Valdkonda ei uuri mitte ainult sõjatööstus, vaid ka tsiviilinstituudid ja ülikoolid. See suurendab ohtu, et taolised relvad võivad sattuda terroristide kätte. Osa seadmeid, mis selliseid kahjustusi võimaldavad on müügil ilma mingite piiranguteta - sekundi murdosade jooksul põleb maha kogu elektroonika - olgu sihtmärgiks siis elektrijaam, metroo või vahitorn. Samuti suudab elektromagnetimpulss kahjustada andmebaase, finantskeskusi ja tööstusseadmeid.
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.