Orgaanilise valgusdioodide (OLED) laiemal
levikul seisavad risti jalus mitmed takistused, mistõttu ei pruugi nende tulevik
olla nii helge kui loodetud, hoiatavad uurijad.
Vaatamata sellele, et tehnoloogiahiiud Toshiba ja Sony kuulutavad avalikult OLED-tehnoloogial põhinevate monitoride oluliselt paremaid omadusi kui tänaseks tavaliseks muutunud LCD-monitoridel, jääb nende turuosa lähiaastatel ilmselt väga väikseks.
Ennustuste kohaselt müüakse 2012. aastal 1,2 miljonit OLED-tehnoloogial põhinevat telerit. Hetkel on müüginumbriteks kõigest 8000 aastas. See oleks küll väga suur kasv, kuid ka 1,2 miljonit moodustab kõigest pool protsenti aastas müüdavate telerite koguarvust, mis tähendab väga väikest turuosa.
Hiljuti teatas Sony, et toob veel sel aastal Jaapani turule 11-tollise OLED-teleri. Selle peale teatas Toshiba, et nemad arendavad juba 20,8-tollist versiooni.
Miks siis käib nii kõva rebimine uue tehnoloogia arendamisel? Põhjuseks on peamiselt OLED-monitoride erksamad värvid ja suurem kontrastsus kui konkureerivatel LCD-monitoridel.
Et tõsiselt teleriturule siseneda, tuleb toota vähemalt 20-tollise läbimõõduga kuvareid. Hetkel ei ole see tootjatele veel jõukohane. Ei suudeta tagada toodete pikaajalist töökindlust ning ühe ühiku hind on esialgu veel liiga kallis.
Kui kliendil on valida juba olemasoleva ja tuntud LCD- ning poole kallima ja kahtlase töökindlusega arendamisjärgus OLED-tehnoloogia vahel, valib ta suure tõenäosusega esimese.
Peale LCD ja OLEDi on klientidel tulevikus võimalik valida veel mitmesuguste tehnoloogiliste lahenduste vahel, nagu plasma, FED (carbon-nanotube field emission display) ja SED (surface-conduction electron-emitter display), mis ei muuda OLED-tehnoloogia läbilööki sugugi lihtsamaks.