Eile pidasid Balti riikide välisministrid Washingtonis ettekandeid ja kohtusid oma USA kolleegi Condoleezzaga, aga sinna juurde mind ei lastud. Nii et ma pidin tegema oma järeldused kolme ministri esinemisoskusest avalike ettekannete põhjal.

Aga pildi sai kätte. Eestlane Urmas Paet ja lätlane Artis Pabriks rääkisid hästi. Leedu välisminister seevastu - Petras Vaitiekunas - jättis kohutava mulje.

Esiteks peaks kõigile nüüd juba selge olema, et välisminister (jah, tegelikult ka rahandus-, põllumajandus-, rahvastiku- jne minister, aga jätame selle siinkohal) peaks rääkima ilusat inglise keelt. Too Vaitiekunas - oma Eesti ja Läti kolleegidest tunduvalt soliidsemas eas härrasmees - seda kindlasti mitte ei teinud.

Teiseks on kohti, kus ei sobi oma lühikest sõnavõttu paberilt maha lugeda. Pikem ettekanne on teine asi, aga eile USA välisministeeriumis peetud lühivastuvõtu kõnekest pidades - "Mul on au siin olla!", "Tänan teid sõpruse eest" ja kõik! - oleks Vaitiekunas ikkagi pidanud katsuma ennast kokku võtta. Pane see paber ära, ja ütle kasvõi kaks lauset omast peast ja silmsidet hoides!

Päeval Heritage Fondis rääkis pikemalt peast vaid Pabriks. Aga Paeti oli vähemalt võimalik kuulata, sest ta ei rääkinud tuimalt nagu inimene, kes on just mingi paberi ette saanud ja loeb teksti lauseehitust ja komasid tähele panemata mamm-mamm-mamm sealt maha. Leedu välisminister aga rääkis nagu kompuuter, mis sulle otsetõlget teeb.

Sisu poole pealt ka: eestlased (Sven Mikser esines ka - ja tema oskab rääkida, isegi kui tal parasjagu suuremat öelda pole - olid selgelt Venemaa suhtes kõige kriitilisemad.

Muidugi ei oota keegi, et poliitikud hakkavad päris otse välja ütlema, mis nad Venemaast arvavad, see pole alati kõige targem ka. Aga rääkida ainult dialoogist ja partnerlusest ja heanaaberlikkusest ? come on! Balti riikide suhted Venemaaga ei ole head, ka Leedu omad mitte, nagu ma olen lugenud. Kui päris vastupidist väita, siis kaotame oma kredibiilsuse, kui lubate. Paet ja Mikser seda ei teinud, aga meie Leedu kolleegilt ma küll ajakirjanikuna enam midagi tsiteerimisväärset ei ootaks.