Eestis on riigiteenistujate arv aasta
jooksul vähenenud, selgub uues avaliku teenistuse aastaraamatus avaldatud
statistikaülevaatest.
Riigi ametiasutuste teenistuses oli 2006. aasta lõpus 23 376 inimest – 19 323 ametnikku ning 4053 kaadrikaitseväelast. Aasta varem oli riigiteenistuses kokku 23 644 inimest, teatas riigikantselei.
Suurim Eesti riigiasutus on jätkuvalt politseiamet 4407 ametnikuga ning väikseim kümne ametnikuga energiaturu inspektsioon.
Aasta-aastalt tõuseb Eestis kõrgharidusega ametnike osakaal. 1997. aastal oli kõrgharidus igal kolmandal riigiametnikul, 2006. aasta lõpus omas kõrgharidust juba 57 protsenti ametnikest. Kõrgematest ametnikest on kõrgharidus enam kui üheksal kümnest.
Aasta-aastalt on kasvanud ka naiste ülekaal ametnikkonnas. Kui 1999. aastal oli mees- ja naisametnike arv võrdne, siis nüüd moodustavad naised juba 63,5 protsenti ametnikkonnast.
Kaheksandat korda ilmuv avaliku teenistuse aastaraamat sisaldab lisaks statistikaülevaatele analüütilisi artikleid avaliku teenistuse arengust. OECD Sigma programmi ekspert Fransisco Cardona kirjutab Eesti avaliku teenistuse jätkusuutlikkusest, õiguskantsler Allar Jõks heast haldusest, ning kevadel Tartu abilinnapea ametist lahkunud Georg Aher "ametniku leiva kibedusest". Avaliku teenistuse aastaraamatu annab riigikantselei välja igal aastal 23. juuniks, mille ÜRO peaassamblee on nimetanud avaliku teenistuse päevaks.