• OMX Baltic−0,05%309,35
  • OMX Riga−0,09%869,03
  • OMX Tallinn−0,03%2 077,8
  • OMX Vilnius0,03%1 210,02
  • S&P 500−0,56%5 888,55
  • DOW 30−0,58%42 098,7
  • Nasdaq −0,51%19 100,94
  • FTSE 100−0,59%8 726,01
  • Nikkei 2251,61%38 331,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,84
  • OMX Baltic−0,05%309,35
  • OMX Riga−0,09%869,03
  • OMX Tallinn−0,03%2 077,8
  • OMX Vilnius0,03%1 210,02
  • S&P 500−0,56%5 888,55
  • DOW 30−0,58%42 098,7
  • Nasdaq −0,51%19 100,94
  • FTSE 100−0,59%8 726,01
  • Nikkei 2251,61%38 331,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,84
  • 16.07.07, 13:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Seks ja vihastumine: kuidas saada infarkti

Vihastamine võib tõesti infarktini viia. Kuid samamoodi põhjustavad infarkti haigused, külmetumine, õhureostus, unepuudus, lein, ülesöömine, looduskatastroofid, liigne füüsiline pingutus ja seks.
Kui tahad aga tõsiselt infarkti vältida, on kõige parem üldse mitte voodist üles tõusta. Ajakirja Harvard Heart Letter juulikuunumbris avaldatud uurimuse kohaselt toimub enamik südamerabandusi just hetkel, mil inimene hommikul voodist tõuseb, vahendas LiveScience.
Enne ärkamist vabastab meie keha vereringesse stressihormoone, et anda meile voodist väljahüppamiseks energiat. See aga on südamele väikeseks koormuseks. Selle tulemusena võib tekkida infarkt, kui üks pärgarteritest on juba eelnevalt kolesterooliga ummistunud.
Ummistumisohus vereringele võib ohtlikuks osutuda veetustumine, mis kaasneb öö läbi magamisega. Ka südamerohtude mõju nõrgeneb öö jooksul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vihahoog võib suurendada infarkti tõenäosust 14 korda kahe tunni jooksul peale raevupurset, kirjutavad artikli autorid.
Pikk pingutus nagu näiteks lume rookimine või jooksmine võivad osutuda päästikuks, kuid seda pigem väiksema treenitusega inimestel. Autorite soovitus on seega ennast vormis hoida.
Nakkushaigused nagu kopsupõletik või gripp võivad samuti viia infarktini.
Tegelikkus on aga see, et enamus meist magab liiga vähe, tõuseb hommikuti liiga äkiliselt, teeb voodisporti, kühveldab lund, sööb vahel liiga palju, kuumeneb üle, vihastub ja paraneb gripist, kuid ei saa kunagi südameinfarkti. Nii et liigselt muretseda pole ka vaja – see võib jälle ohtlik olla.
Siiski – kui me teame paremini, mis olukorrad infarktini viia võivad, saavad infarktiriskis inimesed neid olukordi kas vältida või püüda rahulikumalt ja aeglasemalt võtta.

Seotud lood

Artikkel jätkub pärast reklaami

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tagasi Äripäeva esilehele