Seks ja vihastumine: kuidas saada infarkti

Kui tahad aga tõsiselt infarkti vältida, on kõige parem üldse mitte voodist üles tõusta. Ajakirja Harvard Heart Letter juulikuunumbris avaldatud uurimuse kohaselt toimub enamik südamerabandusi just hetkel, mil inimene hommikul voodist tõuseb, vahendas LiveScience.

Enne ärkamist vabastab meie keha vereringesse stressihormoone, et anda meile voodist väljahüppamiseks energiat. See aga on südamele väikeseks koormuseks. Selle tulemusena võib tekkida infarkt, kui üks pärgarteritest on juba eelnevalt kolesterooliga ummistunud.

Ummistumisohus vereringele võib ohtlikuks osutuda veetustumine, mis kaasneb öö läbi magamisega. Ka südamerohtude mõju nõrgeneb öö jooksul.

Vihahoog võib suurendada infarkti tõenäosust 14 korda kahe tunni jooksul peale raevupurset, kirjutavad artikli autorid.

Pikk pingutus nagu näiteks lume rookimine või jooksmine võivad osutuda päästikuks, kuid seda pigem väiksema treenitusega inimestel. Autorite soovitus on seega ennast vormis hoida.

Nakkushaigused nagu kopsupõletik või gripp võivad samuti viia infarktini.

Tegelikkus on aga see, et enamus meist magab liiga vähe, tõuseb hommikuti liiga äkiliselt, teeb voodisporti, kühveldab lund, sööb vahel liiga palju, kuumeneb üle, vihastub ja paraneb gripist, kuid ei saa kunagi südameinfarkti. Nii et liigselt muretseda pole ka vaja – see võib jälle ohtlik olla.

Siiski – kui me teame paremini, mis olukorrad infarktini viia võivad, saavad infarktiriskis inimesed neid olukordi kas vältida või püüda rahulikumalt ja aeglasemalt võtta.