Eda-Liis Kann • 24. juuli 2007 kell 22:00

Müügimeeskond tundku kampaaniat läbi ja lõhki

Enamasti ilmnevad müügimeeskonna informeerimise probleemid just suuremates ettevõtetes, kus ei usaldata oma töötajate arvamust ning peetakse neid piltlikult öeldes vaid müüriladujateks.

Näiteks ei tea klienditeenindajad sooduskampaaniast üldse midagi ja üllatuvad klientide telefonikõne peale, kes soovivad tooteid reklaamitud soodsa hinnaga.

Veelgi hullem on, kui sooduskampaania lõppedes hind tõuseb ja sellest teab vaid turundusosakond.

"Need näited pärinevad suurelt jaolt üheksakümnendatest, kuigi kohtame sarnaseid asju ka praegu," nentis suhtekorraldusettevõtte In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller.

Silbeti juhatuse esimehe Vjatšeslav Šlõki sõnul ei tohiks unustada, et oma töötaja ongi just parim sõel katsetamaks, kas plaanitav kampaania on piisavalt arusaadav ja vajalik. Silbeti reklaamikampaaniad proovitakse ja arutatakse läbi nii vastavate struktuuriüksuste töötajatega kui ka koostööpartneritega - reklaamifirmade, suhtekorraldusettevõtte, müügiorganisatsioonidega.

"Neilt saame parimat tagasisidet. On juhtunud, et oleme mõne kampaania suunitlust oluliselt muutnud, ühel korral kampaania isegi kalevi alla pannud," nentis Šlõk.

140 töötajaga Silbet peab kõige paremaks ettevõttesisese teavitamise viisiks oma siselehte SB-Info, mis ilmub järjepanu juba kuuendat aastat. Arvestades töötajate keelekasutust, ilmub leht kord kuus nii eesti kui ka vene keeles ning on end igati õigustanud.

"Ettevõttes, kus töötajad eri paigus laiali, on selline perioodiline trükis inimesi informeeriv, liitev ja loodetavasti ka innustav," lisas Šlõk.

Sal-Salleri sõnul on Eesti ettevõtetes peamine konflikt see, et firmad tahavad küll meedias olla, aga sisekommunikatsiooni koha pealt piirduvad jõulupeo, suvepäevade ja juhi jutlustega, harvemini ilmub kord kuus siseleht või on olemas sisevõrk.

"Ilmselt ei taheta raha kulutada, kuigi 500pealises ehitusfirmas võiks ju siseleht olla. Inimesed peavad teadma, mis ettevõttes toimub. Töötajatele meeldib kiitust saada ning oma pilti lehes näha," selgitas Sal-Saller.

Linxtelecom Estonia piirkonnajuht Erki Urva tunnistas, et isegi väikeses ettevõttes on vahetevahel keeruline mõnda reklaami või uut turundusnippi kõikidele töötajatele esitleda, mida siis veel suurtest ettevõtetest rääkida.

Palju sõltub ka konkreetse reklaamikampaania eesmärgist ning sellest, kuivõrd on vajalik üllatusmomendi saavutamine. Linxtelecomis on välja kujunenud fookusgrupp ettevõtte töötajatest, kellelt on oodata asjalikke ettepanekuid, ning nendega arutatakse läbi algsed ideed. Küpsemate ideede või lõppversiooniga minnakse laiema seltskonna või kõikide töötajate ette.

"Olles telekommunikatsioonifirma, mille paljud töötajad on väga mobiilsed, on meil sisekommunikatsioon üles ehitatud peamiselt elektroonilistele vahenditele ning seega toimub ka võimalike reklaamide arutelu erinevate kasutajanimekirjade kaudu," selgitas Urva. Vahel haaratakse kaasa müügi- ja turundusinimesed, vahel kogu personal.

Valminud reklaamid tehakse sisevõrgus kõigile kättesaadavaks. "Selline sisekommunikatsioon on väga operatiivne ning toob vahel kaasa elava arutelu," sõnas Urva.

Kui juht ei suuda sõnumit edastada, on ta ebaedukas, ükskõik kas see on sõnum 50 või 50 000 adressaadile.

Meil SAS Baltikumis on sisekommunikatsiooni kanalitena kasutusel ajakiri, sisevõrk, koosolekud ja e-post, efektiivseim on seejuures sisevõrk.

Kui teeme Euroopas reklaamikampaania, paneb Briti reklaamiagentuur materjalid reklaamisisevõrku üles ja kohalik tiim saab need sealt laadida ja adapteerida. Samal ajal liigub info kogu meeskonnale ja reisibüroodele.

Hetkel kuum