• OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
  • OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
Arvutites muusika ja videote vaatamiseks mõeldud meediapleierite turvaaugud võimaldavad häkkeritel arvutisse sokutada pahavara ning nakatada arvuteid ilma kasutaja teadmata.
Nii on võimalik internetist laetud muusika- ja videofaile võtta kasutusse küberrelvadena, mille abil on võimalik nakatunud arvutisse sisse murda, ütles arvutiturvalisusega tegeleva firma iSEC Partners ekspert David Thiel Physorgile.
Tema sõnul on mitmeid nõrku külgi ka laialt levinud meediapleierites, kuid ta keeldus nimetamast konkreetseid tootjafirmasid, vihjates lootusele, et tootjad suudavad oma programmide puudused enne kõrvaldada.
Tema sõnul pole teada, kas viimase aja suuremates küberünnetes on ründajad kasutanud ka meediapleierite nõrku külgi, aga sellele on ka keeruline jälile jõuda.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele