Viimase kuuga muutus makromajanduslik olukord maailmas mõnevõrra tõsisemaks - ka Äripäev kirjutas, et probleemid USA kinnisvaralaenude turul konkretiseerusid, aktsiad maailma börsidel tegid läbi korrektsiooni ja mure kogu Ühendriikide majanduse pärast kasvas.
Tegevuse lõpetas ligi 50 riskantsete kinnisvaralaenude (subprime-laenude) andjat ning probleem jõudis ka väiksema riskiga laenude andjate õuele. Nimelt teatas USA suuruselt kümnes kinnisvaralaenude andja American Home Mortgage, et ei suuda oma finantskohustusi täita. American Home Mortgage aga väljastab väiksema riskiga laene kui on subprime-laenud.
Ärevaid teateid tuli ka USA finantssektorist. Nimelt tahab Citibank loobuda ühe 32 miljardi dollarilise (366 miljardi kroonise) ülevõtu finantseerimisest. Märkimisväärne on, et finantshiid on loobumise nimel valmis maksma 1 miljard dollarit (11,5 miljardit krooni) trahvi.
USA riigiametnikud on säilitanud optimismi ja see lubas aktsiaturgudel korrektsioonist kosuda. Pessimistid arvavad, et kinnisvaralaenude probleemid mõjutavad kogu USA finantssektorit ja kisuvad langusse kogu Ühendriikide majanduse.
Probleemid on jõudnud otsapidi ka USAst välja. Ka mujal on pangad sunnitud kandma kahjusid seoses probleemidega kinnisvaraturul.
Mis on sellel kõigel pistmist Eesti majandusega? Ühelt poolt on Eesti majandus avatud ja seda mõjutab märkimisväärselt maailmamajanduses toimuv. Kui maailma makromajanduslik seis halveneb ja laenuintressid tõusevad, kandub see üle ka meile. Teiselt poolt on Eesti viimaste aastate majanduskasvu andnud olulise panuse kinnisvarasektor ja ehitussektor.
Inflatsiooni kasvu kiirenemine viitab sellele, et majandusprotsessid pole kontrolli all. Praegused märgid näitavad tõepoolest, et Eestis võib aset leida pehme maandumine. Eesti majanduse proovikiviks saab välismaailma - reitinguagentuuride ja investorite - usaldus meie vastu.