Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alusta kas või pensionärina

    Ja töötanud on mees pärast Eesti Põllumajandusakadeemia lõpetamist 1960ndatel aastal nii õpetajana Jäneda Tehnikumis kui ka inseneri ja osakonnajuhatajana Põllumajandustehnika Komitees. Hiljem, juba pärast pensionile jäämist, ka Eesti Pangas. Ja kus siis mujal kui pangas töötades tuli ka esimene aktsiaost. Ja millised aktsiad? Muidugi pangaaktsiad.
    "Mul oli üsna mõistlik palk ja need rahad investeerisin aktsiatesse," kummutab Kallas väited, et palgarahaga pole võimalik investeerimist alustada.
    Kuna Eesti Pangas töötades käis Kallas väga tihedalt läbi kommertspankadega ja Forekspanga president oli Kallase ülikoolikaaslane, siis viimaselt nüüdne börsifanaatik nõu küsiski.
    "Ta ütles, et mul on võimalus osta Forekspanga aktsiaid," meenutab Kallas ja lisab, et nii ta tegigi.
    Ühe aktsia eest käis ta välja kümme krooni. Aasta oli siis 1994 või 1995, täpselt Kallas ei mäletagi. Seesama kümnekroonine aktsia kerkis lõpuks börsil 280 kroonini. Pole esimese katsetuse kohta paha või mis?
    "Edasi on aga teada, mis juhtus 1997. aasta lõpus ja 1998. aasta suvel. Minu kasum langes nulli," tõdeb Kallas. Seega ei tulnud see katsetus ka üleliia hästi välja.
    Oli, kuidas oli, aga Ilmar Kallas nakatus börsipisikuga ja kuna sukasääres raha hoidmine tundus mehele väär, tulidki juba järgmised sammud.
    "Lugesin Äripäevast kommentaare Baltika kohta. Talle ennustati huvitavat tulevikku ja see inspireeris mind aktsiaid ostma," ütleb Kallas, kes soetas riidekontserni aktsiaid juba 2001. aasta jaanuaris.
    Hoolimata Baltika seejärel avaldatud kahjumist ta positsioonist ei loobunud - investeeringute tegemisel võtab Kallas pikaajalise visiooni ega torma esimeste tagasilöökidega müüma.
    Baltika ja teistegi investeeringute juures rõhutab edukas aktsionär ka ettevõtte läbipaistvust, arengupotentsiaali ja tugevat juhti. Talle meeldivad kasvuaktsiad. Seetõttu soetas ta ka Viisnurga.
    "Vaatasin ja uurisin, optimistlikuks tegi ka Heleniuse suurosalus. Ta oli osanik ka Baltikas," kirjeldab Kallas investeeringut Viisnurka.
    "Lähtudes tulevikuväljavaadetest, hakkas Viisnurga aktsia mulle meeldima," tunnistab mees, kes ostis esimesed aktsiad neli aastat tagasi 28 krooniga. Täna kõigub Viisnurga aktsia hind 90 krooni ümber.
    Aktsiaid analüüsides on Kallase jaoks tähtsal kohal ettevõtete majandusaruanded. Samuti on kiiduväärt tema tava osaleda aktsionäride koosolekutel - seda Eestis kahjuks just väga palju ei kohta.
    Samas pole muidugi kõik rahapaigutused Ilmar Kallasele hunnikute viisi raha tootnud. On olnud ka mitu ebaõnnestumist, seda just algusaastatel pangaaktsiatega - Forekspanga kõrval läksid vett vedama ka investeeringud EVEA ja Tallinna panka.
    Samuti pole erilist tulu pakkunud Norma või näiteks Kalev.
    "Ka mina olin algul Kalevi fänn," põhjendab Kallas kommifirma aktsiate ostu.
    "Siis ilmnesid nähtused, millest ma aru ei saanud: suhkruafäär, kõrvaltegevuste alustamine, millest saadud kasu ei laekunud minu arvates Kalevile," loetleb Kallas ebameeldivaid asjaolusid ning lisab nimekirja lõppu "kõik need muud poliitilised afäärid."
    "Mul kadus usk Kalevi kui firma tulevikku ja ma likvideerisin oma positsiooni," tõdeb mees, kes Kalevi ebaedu paneb suuresti selle juhi Oliver Kruuda arvele.
    Heatujuline ja energiast pakatav börsisõber on investeerimist soovitanud teistelegi, kuid on tihti vastuseks saanud, et raskelt teenitud raha on julgem hoida pangaarvel. Ilmar Kallas seda vaadet muidugi ei jaga.
    "Ma olen lähtunud põhimõttest, et kes ei riski, see ei võida," sõnab ta ja täpsustab: "Riskima peab aga läbimõeldult."
    Inflatsiooni väärtust kahandavast mõjust on Ilmar Kallas säästnud ka oma tütre raha ning kergitanud tütre portfelli väärtuse nelja aastaga pea sajalt tuhandelt umbes kahe miljoni kroonini.
    Kas teadlikult või ebateadlikult järgib Kallas seega mõneski põhimõttes Warren Buffettit - aktsiate ostmisel peab ta oluliseks ettevõtte läbipaistvust, ärist arusaamist ja tugevat juhti, samuti pikka hoiuperioodi. Nendest põhimõtetest kinni pidamine on edu toonud mõlemale.
    Samad põhimõtted ei pannud Kallast ka selle aasta veebruaris toimunud korraliku korrektsiooni ajal aktsiaid müüma.
    "Kui ma tunnen tausta, siis langused mind ei morjenda. Nagu siin talvel oli: ma teadsin, et fundamentaalselt on kõik hästi - minu ettevõtete kasumid tõusid mitu korda," ei näinud Kallas siis paanikaks mingit põhjust.
    Olemasoleva portfelliga on Kallas rahul ka praegu, ta annab endale küll aru, et sellist tormilist kasvu enam oodata arvatavasti ei ole, aga head tootlust ja korralike dividende ehk siiski.
    "Olen oma praeguste positsioonide suhtes optimistlik," ütleb ta ning ootab ilusat minekut eelkõige Viisnurgalt ja ka Tallinna Kaubamajalt.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.