Alusta kas või pensionärina

Ja töötanud on mees pärast Eesti Põllumajandusakadeemia lõpetamist 1960ndatel aastal nii õpetajana Jäneda Tehnikumis kui ka inseneri ja osakonnajuhatajana Põllumajandustehnika Komitees. Hiljem, juba pärast pensionile jäämist, ka Eesti Pangas. Ja kus siis mujal kui pangas töötades tuli ka esimene aktsiaost. Ja millised aktsiad? Muidugi pangaaktsiad.

"Mul oli üsna mõistlik palk ja need rahad investeerisin aktsiatesse," kummutab Kallas väited, et palgarahaga pole võimalik investeerimist alustada.

Kuna Eesti Pangas töötades käis Kallas väga tihedalt läbi kommertspankadega ja Forekspanga president oli Kallase ülikoolikaaslane, siis viimaselt nüüdne börsifanaatik nõu küsiski.

"Lähtudes tulevikuväljavaadetest, hakkas Viisnurga aktsia mulle meeldima," tunnistab mees, kes ostis esimesed aktsiad neli aastat tagasi 28 krooniga. Täna kõigub Viisnurga aktsia hind 90 krooni ümber.

Aktsiaid analüüsides on Kallase jaoks tähtsal kohal ettevõtete majandusaruanded. Samuti on kiiduväärt tema tava osaleda aktsionäride koosolekutel - seda Eestis kahjuks just väga palju ei kohta.

Samas pole muidugi kõik rahapaigutused Ilmar Kallasele hunnikute viisi raha tootnud. On olnud ka mitu ebaõnnestumist, seda just algusaastatel pangaaktsiatega - Forekspanga kõrval läksid vett vedama ka investeeringud EVEA ja Tallinna panka.

Samuti pole erilist tulu pakkunud Norma või näiteks Kalev.

"Ka mina olin algul Kalevi fänn," põhjendab Kallas kommifirma aktsiate ostu.

"Siis ilmnesid nähtused, millest ma aru ei saanud: suhkruafäär, kõrvaltegevuste alustamine, millest saadud kasu ei laekunud minu arvates Kalevile," loetleb Kallas ebameeldivaid asjaolusid ning lisab nimekirja lõppu "kõik need muud poliitilised afäärid."

"Mul kadus usk Kalevi kui firma tulevikku ja ma likvideerisin oma positsiooni," tõdeb mees, kes Kalevi ebaedu paneb suuresti selle juhi Oliver Kruuda arvele.

Heatujuline ja energiast pakatav börsisõber on investeerimist soovitanud teistelegi, kuid on tihti vastuseks saanud, et raskelt teenitud raha on julgem hoida pangaarvel. Ilmar Kallas seda vaadet muidugi ei jaga.

"Ma olen lähtunud põhimõttest, et kes ei riski, see ei võida," sõnab ta ja täpsustab: "Riskima peab aga läbimõeldult."

Inflatsiooni väärtust kahandavast mõjust on Ilmar Kallas säästnud ka oma tütre raha ning kergitanud tütre portfelli väärtuse nelja aastaga pea sajalt tuhandelt umbes kahe miljoni kroonini.

Kas teadlikult või ebateadlikult järgib Kallas seega mõneski põhimõttes Warren Buffettit - aktsiate ostmisel peab ta oluliseks ettevõtte läbipaistvust, ärist arusaamist ja tugevat juhti, samuti pikka hoiuperioodi. Nendest põhimõtetest kinni pidamine on edu toonud mõlemale.

Samad põhimõtted ei pannud Kallast ka selle aasta veebruaris toimunud korraliku korrektsiooni ajal aktsiaid müüma.

"Kui ma tunnen tausta, siis langused mind ei morjenda. Nagu siin talvel oli: ma teadsin, et fundamentaalselt on kõik hästi - minu ettevõtete kasumid tõusid mitu korda," ei näinud Kallas siis paanikaks mingit põhjust.

Olemasoleva portfelliga on Kallas rahul ka praegu, ta annab endale küll aru, et sellist tormilist kasvu enam oodata arvatavasti ei ole, aga head tootlust ja korralike dividende ehk siiski.

"Olen oma praeguste positsioonide suhtes optimistlik," ütleb ta ning ootab ilusat minekut eelkõige Viisnurgalt ja ka Tallinna Kaubamajalt.