Linnades lööb äike ägedamalt

Varemgi olid teadlased märganud, et linnakeskkond muudab tormide käitumisjooniseid, aga senini polnud konkreetseid torme jälgitud, vahendas LiveScience.

Princetoni ülikooli teadlased vaatlesid 2004. aastal Baltimore'i tabanud ülitugeva äikesetormi ajal tehtud vaatlusi ning leidsid, et linnas sadas vihma 30 protsenti rohkem, kui oleks sadanud samas kohas siis, kui seal hooneid poleks.

Linna tabas kahe tunni jooksul nii palju pikselööke nagu tavaliselt terve aasta jooksul.

"Äkki tõesti suudab äike ära tunda, et tegu on linnaga," väidab uuringu autor Alexandros Ntelekos.

Teadlased tõid välja kolm mehhanismi, kuidas linn äikesetormi mõjutab. Esiteks on linnad kuumad kohad, nad toodavad rohkem kuumust ning linnades on keskmiselt 2-5 kraadi soojem kui mujal. See kuumus võib anda äikesele hoogu, kuigi vaadeldud 2004. aasta puhul see nii ei olnud. Tugev tuul tasandas temperatuurierinevused.

Teiseks: kõrghooned. Kõrghooned tekitavad tuulekeeriseid, mis suurendavad vihma intensiivsust. Vaadeldud 2004. aasta äikesetormis oli see efekt väga tugev, leidsid teadlased.

Aerosoolid - linnades paisatakse sõidukite ja tööstuse poolt õhku rohkem väikesi osakesi. Kuigi on arvatud, et aerosoolid hoiavad vihma tagasi, selgus Baltimore'i tormi näitel, et aerosoolid võimendasid vihma.

Ilmselt tugevnevad tulevikus äikesetormid seoses üleilmse kliima soojenemisega veelgi, sest soojem õhk suudab endas kanda rohkem vett, seega on äikese ajal oodata tugevamaid vihmavalinguid ning sellega seoses ka uputusi.