• OMX Baltic0,56%303,3
  • OMX Riga0,21%869,78
  • OMX Tallinn0,35%1 980,01
  • OMX Vilnius1,02%1 194,22
  • S&P 5000,00%5 650,38
  • DOW 300,00%41 218,83
  • Nasdaq −0,74%17 844,24
  • FTSE 1000,05%8 600,73
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%91,94
  • OMX Baltic0,56%303,3
  • OMX Riga0,21%869,78
  • OMX Tallinn0,35%1 980,01
  • OMX Vilnius1,02%1 194,22
  • S&P 5000,00%5 650,38
  • DOW 300,00%41 218,83
  • Nasdaq −0,74%17 844,24
  • FTSE 1000,05%8 600,73
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%91,94
  • 01.06.07, 17:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tulekul on märjad ajad

Satelliitiinfo põhjal tehtud uuringud näitavad, et kliimamudelid ei vasta sademete osas tõele. Globaalse soojenemine toob kaasa rohkem vihma, aga kui palju täpselt, seda ei tea.
Maailmas peaks sademete hulk suurenema kolm korda rohkem, kui seda näevad ette praegused kliimamudelid, selgus kaks aastakümmet kestnud satelliidivaatluste analüüsist.
Mudelite ja vaatlusandmete erinevus võib tähendada, et mudelid on valed või siis hoopis, et kaks kümnendit pole ennustuste kontrollimiseks piisav aeg. Teadlased usuvad, et nende töö on samm edasi okkalisel teel - kuidas üleilmselt kerkinud temperatuur mõjutab sademete hulka.
Soe õhk mahutab rohkem vett. Satelliitvaatlused ja kliimamudelid on üht meelt - globaalselt üks kraad Celsiuse järgi tõusnud temperatuur toob kaasa selle, et atmosfääri aurustub umbes 6,5 protsenti rohkem vett.
Ent kliimamudelid näevad ette, et soojenenud kliima toob kaasa tuulte nõrgenemise, mis omakorda vähendab ookeanitest vee aurustumist ning on seega kliima soojenemise tasakaalustajaks. Kliimamudelid näevad ette, et ülemaailmselt kasvab sademete hulk, sellele vastavalt siis ka aurustumine vaid üks kuni kolm protsenti kraadi kohta.
Viimase kahekümne aastaga on maailmas keskmine temperatuur tõusnud 0,4 °C. USA ilmastikusatelliitide 1987. - 2006. aasta andmete analüüs ilmus sel nädalal ajakirjas Science. See näitab, et nii vee hulk atmosfääris, aurustumine kui sademed on kõik kasvanud üsna võrdselt - umbes 1,3 protsenti kümne aasta kohta või siis 6,5 protsenti kraadi kohta. Tuult oli rohkem, mitte vähem.
Samas on hetkel võimatu öelda, millistes maakera piirkondades on lisasademeid oodata, ütlevad teadlased. Ilmselt muutuvad niisked piirkonnad veelgi niiskemaks, aga ka kuivades piirkondades võib oodata kuivusele pisut leevendust.
Texase A M ülikooli vihmateadlase Gerald Northi sõnul on analüüs esimene suur samm edasi debatis selle üle, kui palju tulevikus sajab. Kuid 20-aastane periood pole tema sõnul siiski piisavalt pikk, et anda kindlaid vastuseid. Aurustumist on kosmosest raske mõõta, sest seda on isegi maa peal raske teha. "Satelliitide abil saadud info pole siiski mitte mõõtetulemused vaid oletus, milles on vead sees."
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele