• OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 500−0,01%5 484,09
  • DOW 30−0,53%39 880,5
  • Nasdaq 0,34%17 223,65
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,38
  • OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 500−0,01%5 484,09
  • DOW 30−0,53%39 880,5
  • Nasdaq 0,34%17 223,65
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,38
  • 24.08.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investor Toomas müüs 1/2 aktsiaist

Ehki Toomas on ostetud aktsiatega üldiselt rahul, otsustas ta müüa iga ettevõtte aktsiatest umbes poole. Nii said müüdud 7000 TEO LT, 1000 Tallinki, 200 OTP Panga, 1000 Okmeticu, 600 Cramo, 3000 Tulikivi, 100 Apache'i ja 100 Southern Copperi aktsiat. Müügist laekus kroonideks arvestatult peaaegu 810 000 krooni, millest lähevad maha maaklerteenusetasud (ligi 2000 krooni). Varasemast ajast oli Toomase kontol 1,09 mln krooni raha.
Investor Toomase portfell sai börside languse tõttu korralikult kannatada. 18. juulil oli Toomase portfell väärt rekordilised 3,214 mln krooni, 23. augustil vaid 2,77 mln krooni. Investor Toomasel on nüüd portfellis 1,9 mln krooni raha ehk 69 protsenti sellest on rahas.
Investor Toomas müüs aktsiad, eeldades, et USA rämpshüpoteekvõlakirjadest lahti läinud kriis kestab pikemat aega ja survestab ka aktsiaturge. Kui olukord halveneb edasi ja aktsiate hinnad kukuvad, on olemas piisavalt raha, et hakata uuesti aktsiaid valima - on ju siis majandusharude, riikide ja ettevõtete väljavaated märgatavalt muutunud.
Kui kriis läheb mööda, võib Toomas tunda rõõmu, et müüs mitte kõik aktsiad, vaid pooled kõigist positsioonidest. Siis saab arvutada, kui palju oleks teeninud müümata jättes ja aktsiaid edasi hoides.
Müügi põhjuseks ei olnud ettevõtete liigkõrge hinnatus suhtarvude alusel.
Toomas pole pikka aega nii põhjalikult uudiseid jälginud. Pole ikkagi teada, kui halvaks võib olukord võlakirjaturul ja seejärel aktsiaturul minna. Toomas mõtestas enda jaoks lahti seosed, kuidas probleemid tekkisid ja levisid, ning tuhnis ajaloos.
Võiks öelda, et probleemid lõid välja täiesti kaootilistes kohtades, kus isegi mingeid loogilisi seoseid esmapilgul ei paista. Kui aga meenutada USA riskifondi Long Term Capital Managementi (LTCM) kriisi 1998. aastal, leiab ääretult palju sarnasusi, ehkki olukord on palju hullem. Kõikvõimalike varade hinnad langesid, kuna LTCM ei saanud laenudele pikendust ja pidi valimatult varasid müüma.
Laenuandjad teadsid, et fond on kahjumis, kuid ei teadnud, millised varad tal on, kui palju tal on kapitali ning kui palju võimendust. Kuna investorid ja spekulandid teadsid, et LTCM peab tulema turule müüma, venitati ostudega. Kokkuvõttes - usalduskriis ning teadmatus.
Praegune olukord näib hullem, sest toona olid riskifondid vähelevinud nähtus, nende mahud ja turuosa olid väikesed. Nüüd on maailmas tuhandeid riskifonde, nende mahud on väga suured ja nad on paigutanud laenuraha üle maailma. Varem said nad tegutseda märkamatult, nüüd on nad tehinguid tehes nagu elevandid portselanipoes.
Hiljuti müüdigi kõikvõimalikes kohtades igasuguseid laenuga ostetud varasid. Kuigi kuld on tavaliselt raha turvasadam, kukkus seekord ka kulla hind. Ilmselt olid riskifondid kollast metalli võimendusega ostnud ja nüüd realiseerisid. Finantsturgudel on levinud ütlus: piira kahjumeid kiiresti ja lase kasumitel edasi tiksuda. Riskifondid aga olid ekstreemse sundvaliku ees - nad ei kärpinud kahjumis positsioone (ilmselt polnud neid kellelegi müüa), nii hakati müüma hoopis kasumis positsioone, et üldse mingit raha saada.
Võlakriis on potentsiaalselt üliohtlik. Riske ei julgeta ega taheta enam võtta, nagu vanadel headel aegadel, kuni tootlused ei vastanud enam riskile. Kui raha oli turul palju, osteti igasugu kraami ja aeti võidu riskipreemiad olematuteks. Kui majanduses on raskemad ajad ees ja raha kättesaadavus halveneb, siis mitte ainult ei taheta riskantsemaid varasid osta, vaid suisa soovitakse neid ära müüa.
Üllatav oli dollari tugevnemine. USA fondid on dollarites, kuid investeeritud välismaale, seepärast müüsid fondijuhid välisvarasid ja vahetasid valuuta dollariteks. Teiseks üllatuseks oli USA börside hea püsimine. Aasia börsid kukkusid hiljutistelt (juulikuistelt) tipptasemetelt isegi 20%, USA vaid 10%. Probleemid on ju ikkagi USAs. Ei usu, et jänkidest müügimehed suutsid kogu rämpsu Aasia ja Euroopa investoritele parseldada. Ilmselt jäi midagi ka kodumaale luukeredena kappi. Kui välismaalased edaspidi USA rämpsu ei taha, võivad jänkidel tekkida probleemid kodulaenude pikendamisel. Sealsel kinnisvaraturul on olukord väga keeruliseks muutnud, kuna pangad ei julge eluasemelaene bilanssi jätta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele