• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,54%64 480,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,02
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,54%64 480,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,02
Optsioonistaar "keegi" kirjutas üle-eelmisel nädalal välja, st müüs lühikeseks 61 730 Standard & Poors 500 ostuoptsiooni, korjates sel viisil turult pea viis miljardit dollarit, vahendas www.optioninvestor.com. Huvitavaks teeb tehingu lisaks mahule ka täitmishind (strike) ja eluiga - kui S&P 500 indeks kauples eelmise nädala lõpus üle 1400 punkti, siis "keegi" panustas asjaolule, et indeks langeb septembri kolmandaks reedeks 700-le punktile. Võite ise ette kujutada, mis peaks juhtuma, et toimuks selline äkksööst sügavikku. Kui aga turg tõuseb, kaotab "keegi" antud tehingu pealt tohutuid summasid.
Ja see pole veel kõik - "keegi" on soetanud samaväärse koguse S&P 500 müügioptsioone täitmishinnaga 1700 punkti, mille väärtuseks on umbes 1,4 miljardit dollarit. Tehingute teenustasud on kokku umbes miljon dollarit.
Oletades, et aruanded on ebakorrektsed ja nende tehingutega panustati hoopis tõusule ehk "keegi" võttis sisse pika positsiooni, tähendab see, et nimetatud visioonile tehti 4,7 miljardi dollari ehk 54 miljardi Eesti krooni suurune panus. Samas, kui "keegi" soetas ostuoptsioone, kas ta müüs siis müügioptsioone, mis annaks esimesega sama efekti?
Jääb küsimus, et miks valiti turu short'imiseks indeksioptsioonid, mitte näiteks futuurid. Raske öelda, võibolla oli optsioonides lihtsam likviidsust ja vastaspoolt leida või siis on investor paremini varjatud. Igatahes tundub, et kui see info nende tehingute kohta vastab tõele, võib keegi teada turust rohkem. See mulje levib ka turuosaliste seas ning see on ka ilmselt mitmete teiste rahast väljas ostetud müügioptsioonide põhjuseks. Nende näol on tegemist sisuliselt lotopiletitega. Äkki tõesti laseb Bin Laden 11. septembril USA suurlinnad õhku?
Kristjan Lepik, tarkinvestor.ee omanik
Eelmisel nädalal parajat furoori tekitanud kummalised tehingud optsiooniturul teeb radikaalseks see, et aktsiaindeks S&P 500 peaks nende hindadeni jõudmiseks liikuma pea 50 protsenti üles või alla enne 21. septembrit. Nii suuri liikumisi nii lühikese aja jooksul börsidel reeglina ei toimu.
Kuna selle perioodi sisse jääb ka 11. septembri terrorirünnaku aastapäev, siis on see tehing nimetatud juba "Bin Ladeni tehinguks". Arvestades, et juuli keskpaigast alates on turud väga närvilised olnud, siis ollakse selliste asjade suhtes väga tundlikud.
Kuid tuleb arvestada, et kuiva statistika järgi on pea võimatu öelda, mis tüüpi tehinguga tegu oli ning mida nende optsioonide ostja soovis saavutada. Sest erinevate optsioonistrateegiatega on võimalik saavutada väga erinevaid eesmärke. Ma isiklikult arvan, et siin on tegemist üsna keeruka optsioonistrateegiaga "box", mille puhul mitme tehingu tulemusena saavutatakse see, et optsioonide ostja sisuliselt laenab raha välja ning müüja laenab raha sisse. Seega on tegemist põhimõtteliselt laenutehinguga.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele