• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Mainori kõrgkooli rektor Mati Lukas ütles, et riik lihtsalt ei jõua nõudluse kasvades piisavalt haridust rahastada.
"Olukorras, kus teadustepõhine majandus kasvab, jõuab rohkem noori keskkooli ja ka rohkem kõrghariduseni. Haridus tänapäeval on kapital ehk investeering, mis tasub ära," ütles Lukas.
Maailmas on 63% haridusest rahastatud riiklikult vahendid, ülejäänud 37% rahastab erasektor. Vaid Kreekas, Taanis, Norras ja Soomes maksab riik 95% ulatuses hariduse eest.
"Viimasel kümnendil erafinantseerimise maht on kasvanud. Riik lihtsalt ei jõua piisavalt vahendeid lisada, kuna järjest rohkem inimesi läheb kõrgkooli. Kõrgiharidus on massiharidus, mitte elitaarne nähtus," selgitas Lukas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele