Mati Lukas: riik ei suuda piisavalt haridust rahastada

"Olukorras, kus teadustepõhine majandus kasvab, jõuab rohkem noori keskkooli ja ka rohkem kõrghariduseni. Haridus tänapäeval on kapital ehk investeering, mis tasub ära," ütles Lukas.

Maailmas on 63% haridusest rahastatud riiklikult vahendid, ülejäänud 37% rahastab erasektor. Vaid Kreekas, Taanis, Norras ja Soomes maksab riik 95% ulatuses hariduse eest.

"Viimasel kümnendil erafinantseerimise maht on kasvanud. Riik lihtsalt ei jõua piisavalt vahendeid lisada, kuna järjest rohkem inimesi läheb kõrgkooli. Kõrgiharidus on massiharidus, mitte elitaarne nähtus," selgitas Lukas.

Kui aastatael 1993/94 omandas kõrgharidust vaid 25 000 inimest, siis 2005/06, aastal nühkis kõrkkoolipinki 68000 tudengit. 1993/94. aastal maksis oma õpingute eest 7% tudengitest, siis 2005/06. aastal maksis kõrghariduse eest 54% tudengitest.

Tudengite arv, kasvab hoolimata sellest, et sündivus langeb. "Tundub uskumatu, kuid inimesed omandavad teist kõrgharidust. Näiteks Mainori kõrgkooli astus inimene, kes omandab Tartus doktorikraadi," tõi Lukas välja uue trendi.