Lende Helsingi-Tallinna liinil alustab ettevõte uuesti tuleva aasta algul, ütles Copterline'i 25 protsendi aktsiate omanik ning juhatuse liige Kari Ljungberg.
Kõigepealt hakatakse liini teenindama ühe uue kopteriga, milles on kohti 15 reisijale ning mis jõuab tarnijalt kohale selle aasta lõpus. Teine uus kopter jõuab liinile tuleva aasta juulis.
Pileti hind jääb Ljungbergi sõnul samasse vahemikku kui varem ehk 49 ja 280 euro vahele (770-4400 krooni) sõltuvalt lennu toimumise ajast. Ljungbergi sõnul plaanib kopter päevas õhku tõusta vähemalt 28 lennuks. See teeks aastas üle 8000 lennu.
Eile sai 66 protsendi Copterline Oy aktsiate omanikuks Soome investorite grupp, kellest kaalukamad on Ilkka Herlin ja Ilmarise investeerimisfond. Firmal on ka uus tegevjuht ja juhatus. Uus tegevjuht on Jerker Molander, kes on varem juhtinud pangandusfirmat eQ. Juhatuse esimees on Mona Björklund, kes varem töötas Soome lennuametis.
"Uute omanike esimene investeering on uued kopterid," ütles Molander. "Siis vaatame, mis saab laienemisplaanidest Balti riikides."
Copterline on tellinud Itaalia ja Suurbritannia firmalt AgustaWestland liinile kaks uut kopterit AgustaWestland AW139. Õnnetusse sattunud kopter oli Sikorsky S-76C+. Ühtlasi ehitab firma Helsingisse Hernesaarile uue terminali, Molanderi sõnul on see peaaegu valmis. "See on vana terminali lähedal, kuid kaks korda suurem," ütles ta.
Molander tunnistas, et Copterline'i kopteriga 2005. aastal Tallinna lahel juhtunud õnnetus oli väga traagiline sündmus.
"Enne seda oli liin aga väga nõutud ning ma usun, et reisijad tulevad tagasi," jätkas Molander. "Need head asjad, mis klientidele meeldisid - kiirus ja hind - on samad."
Elisa juht Sami Seppänen oli 2005. aastal kolme kõige aktiivsema Copterline'i kliendi hulgas, seetõttu on ta rahul, et Helsingi-Tallinna kopteriliin uuesti avatakse. "Olen väga-väga rõõmus," ütles ta.
Seppäneni sõnul ei ole tal tekkinud hirmu lennusõidu ees ka pärast kopteriõnnetust. "Ma sõitsin tookord juba kaks päeva pärast õnnetust. Mul on inseneri suhtumine: kui kopter üks kord alla kukub, väheneb statistiliselt teise õnnetuse võimalus oluliselt," ütles ta.
Seppäneni sõnul on positiivne ka see, et Estonian Air avas Tallinna-Helsingi liini. "Kuid kopterilennud on kiiremad ja nende graafik on paindlikum," lisas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pole ohutusreegleid Copterline'ile karmistanud, samuti pole neilt võetud lennuluba. "Ohutusreegleid pole karmistatud, kuna need olid ka varem spetsialistide hinnangul piisavalt karmid," ütles avalike suhete osakonna nõunik. "Copterline Oy-le ja tema tütarfirmale Estonia Copterline'ile annab lennuloa Soome lennuamet ja seda pole meie andmetel tühistatudki."
Kahe aasta eest Tallinna lahel toimunud kopteriõnnetuse põhjustas mahakoorunud metallikiht.
Nii selgus augusti algul avalikustatud lennuõnnetuse põhjuste uurimise vahearuandest. Uurimise viis läbi majandusministeeriumi komisjon.
Metallikihi tükid lendasid aruande kohaselt rootori servosse ja see põhjustas kopteri allakukkumise. Aruandes seisis, et pärast servo lahtivõtmist avastati sellel järgnevad puudused: mõlemal kolvil oli otsapoolsete võrude vase ja alumiiniumi sulamist kattematerjal osaliselt aluspinna küljest lahti koorunud ja suurte helvestena eraldunud. Kaks suuremat lahtikoorunud vase-alumiiniumisulami tükki leiti servopoole nr 2 jagajas (ehk juhtkraanis), kus nad olid ummistanud ühe kahest tagasivooluavast.