- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,71%7 767,45
- DOW 300,58%52 799,13
- Nasdaq 1,21%26 743,4
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,26
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,71%7 767,45
- DOW 300,58%52 799,13
- Nasdaq 1,21%26 743,4
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kasvavad riskid tõstavad laenuraha hinda
Kui viimastel aastatel on keskmine äriühing intressideks tasunud umbes 4-5 protsenti laenusummast, siis peagi võib intressimäär kerkida kahekohaliseks numbriks.
"On selge, et kui majanduskeskkond muutub ebastabiilsemaks, tuleb seda laenuandjatel kompenseerida kõrgema intressimarginaaliga," sõnas SEB Eesti Ühispanga jaepangandusdivisjoni juht Riho Unt.
Raasuke: 10 aastat tagasi toimus midagi sarnast"Lähitulevikus võiks oodata keskmise ettevõtte intressimarginaaliks 2-3 protsenti, aga kui maailmaturgudel peaksid probleemid oluliselt süvenema, siis 4-6 protsenti," nentis Unt. Tema sõnul toimub intresside tõus nimetatud tasemeteni järk-järgult aasta kuni pooleteise jooksul.
"Finantseerimise hind on tõusnud kõikidele turuosalistele ning raha pakkumine on tõmbunud järsult kokku. Ka meie peame kiiresti kohanema nende muutustega," rääkis Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke. Ta meenutas, et ka aastal 1996 oli keskmine marginaal 1,5 protsendi kandis, kuid paisus aastaga viiekordseks. "Midagi väga sarnast on ka praegu toimumas," hoiatas Raasuke.
"Selge see, et intressimarginaalide tõus mõjutab kogu ettevõtlust ja kindlasti halvemuse poole, kuna mitmed huvitavad investeerimisvõimalused muutuvad riskantsemaks," tõdes kinnisvaraarendaja 1Partner Kinnisvara investeeringute juht Üllar Hinno. Ta lisas, et kuna kinnisvarainvesteeringud on kapitali- ja ajamahukad, vähendab kõrgem finantseerimiskulu tulevikus kasumeid.
"Kapitali kallinemisel jäävad kindlasti mõned investeeringud ka tegemata," kinnitas Hinno. Ta lisas, et väljaspool kinnisvarasektorit läheb raskeks tootmisettevõtetel, kus lisaks intressitõusule ähvardab kulude kasv teistes valdkondades, nagu tooraine, elekter, transport ja palgad.
Enim kannatavad eksportööridJoogitööstuse Liviko ASi tegevjuht Janek Kalvi nägi ettevõtjaid ähvardavas intressitõusus suurimat ohtu ekspordisektorile. Ta selgitas, et suur osa Eesti eksportööre on olnud konkurentsivõimelised just tänu madalamatele hindadele, kuna tugeva brändiga saavad täna lüüa veel vähesed.
"Intressi- ja hinnatõusude kuhjumisel võib pankrotilaine tabada eksportivaid ettevõtjaid," hoiatas Kalvi. Livikol on lähiajal plaanis rohkem kui poole miljardi krooni suurune investeering uue tehase rajamiseks ja seetõttu ollakse intressitõusude pärast eriti mures. "Võimalik intresside tõus paneb meid senisest veel tõsisemalt enda äriplaane üle vaatama ja pankadega laenutingimuste osas läbi rääkima," nentis joogitööstur.
Madalad intressid uinutasid valvsuseNõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük tunnistas, et intresside tõustes saavad nad soovitust vähem investeerida. "Uuel aastal plaanime investeerida 15-50 miljonit, summa kujunemisel on määravad nii meie ekspordi käekäik kui ka intresside tase," rääkis Kruustük.
Hetkel kuum
Kalvi sõnul on aga suurem osa ettevõtjaid pikast madalate intresside ajast uinutatud ning laenude kallinemine võib neile saabuda nagu välk selgest taevast. "Loodan siiski palju pankadele ja vajadusel ka riigi sekkumisele, et intresside tõus ei tuleks niivõrd dramaatiline, et toob kaasa kriisi."
Kruustük uskus, et kõige raskemaks lähevad ajad kohalikul kapitalil põhinevatel ettevõtetel.
KommentaaridMida suuremaid tagatisi või intresse pangad nõudma hakkavad, seda tugevama löögi saab omakorda kogu majandus. Kindlasti investeeringud vähenevad. Ettevõtjad peavad keskenduma oma põhitegevusele ja kõik teised investeeringud tuleb jätta paremateks aegadeks.
Enn Veskimägi, ASi Standard tegevjuht
Kaupo Kiisler, Nordea Panga krediidiriskide juhtimise spetsialistNordea Pangas kuuluvad riskantsete ettevõtete hulka energia- ja tööjõumahukad üksikutele ostjatele suunatud ning allhankele orienteeritud tootmised; kinnisvaraarendajad, kel puudub nägemus ja arusaam turu arengutest ning võime vajadusel katta puudujääke rahavoogudes; teenuseosutajad, kel puudub konservatiivne finantsjuhtimine ning valmidus pikaajaliseks kliendisuhteks ja kvaliteedijuhtimiseks.
Võimalik tõus intressimarginaalides ei puuduta kõiki ettevõtjaid samas ulatuses ning erinevused finantseerimiskuludes võivad suureneda veelgi.
Sven Meimer, Eesti Panga finantsvahenduse osakondLühiajalised väikesed kõikumised intressimarginaalis pole üllatavad, kuigi need võivad põhjustada ajutist meelehärmi. Pikaajaliselt jätkub Eesti ettevõtete laenuintressimäärade ühtlustumine Euroopa Liidu riikidega.
Taust - majanduskasvu oodatust järsem aeglustumine - närvilised finantsturud
Kallinemise põhjused Eestis ja Baltimaades
- ekspordi kasvu raugemine- jooksevkonto defitsiit- tootlikkust ületav palgakasv- kiirenev inflatsioon- laenuturul rohkem riskantseid kliente- reitinguagentuuride hoiatusedÜleilmsed põhjused
- toorainete hinnaralli- USA kinnisvaraturu arengAllikas: Äripäev
Seotud lood
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele