- OMX Baltic0,51%301,61
- OMX Riga0,00%867,99
- OMX Tallinn0,41%1 973,08
- OMX Vilnius0,62%1 182,21
- S&P 500−0,64%5 650,38
- DOW 30−0,24%41 218,83
- Nasdaq −0,74%17 844,24
- FTSE 1001,17%8 596,35
- Nikkei 2251,04%36 830,69
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,14
- OMX Baltic0,51%301,61
- OMX Riga0,00%867,99
- OMX Tallinn0,41%1 973,08
- OMX Vilnius0,62%1 182,21
- S&P 500−0,64%5 650,38
- DOW 30−0,24%41 218,83
- Nasdaq −0,74%17 844,24
- FTSE 1001,17%8 596,35
- Nikkei 2251,04%36 830,69
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks on hommikul nii raske ärgata
Küllap on kõigile varastele ärkajatele
tuttav äratuskella helisemisega kaasnev hirmsa ülekohtu tunne. Keha ja vaim
protestivad igahommikuse vägivalla vastu, muud ei tahakski, kui pea teki alla
panna ja edasi magada. Õhtul aga vaevleme kaua unepuuduse käes ning loeme
hirmuga nappe tunde, mis on jäänud äratuskella helisemiseni. Kuidas siis meie
und reguleeritakse ning kas me saame ise midagi enda hea une heaks ära teha?
Mis asi on kehakell?
Ei tule ilmselt üllatusena, et enamik uneprobleemidest on seotud kehakellaga. Mis asi see siis on? Erinevalt nn bioloogilisest kellast, mis on pigem protsesside kogum, on kehakell reaalselt eksisteeriv rakkude rühm. Nii nimetatakse aju tagaosa lähedal hüpotalamuses asuvat piirkonda. Nagu arvata võibki, reguleerib see ajuosa enamikku tuju, energia ja unega seotud hormoonide vabastamist, kirjutab Apollo Health.
Milles seisnevad ööpäevased rütmid?
Kehakell kasutab hormoonide vabastamise ja nende tootmise lõpetamise reguleerimiseks erinevaid signaale, näiteks päevavalguse ja pimeduse vaheldumist. Valgus ja pimedus vahelduvad tsükliliselt, seetõttu muudab ka kehakell erinevate hormoonide aktiivsust ööpäevase rütmi alusel.
Kuidas reguleerib kehakell und?
Silma reetinas asuvad fotoretseptorid melanopsiinid tajuvad valguse ja pimeduse vaheldumist ning saadavad signaali otse kehakellani. Kehakell reguleerib saadud info põhjal vastavalt päeval või öösel vaja minevate hormoonide vabastamist. Kui kehakella jõuab piisavalt valgussignaale, surub ta alla melatoniini ja teised und tekitavad hormoonid. Kui aga valgust pole, lõpetab kehakell aktiivseks muutvate hormoonide vabastamise ning hoogustub unehormoonide tootmine.
Kuidas toimub uinumine?
Õhtul tunneb kehakell, et valgust on vähem, ning lõpetab serotoniini, adrenaliini, kortisooli ja teiste aktiivsushormoonide tootmise. Mida pimedamaks läheb, seda enam mõjutab kehakell käbikeha muutma serotoniini melatoniiniks. Melatoniini vabastamise toimel veresooned ahenevad ning tõmbavad verd jäsemetest eemale ja elutähtsatele organitele lähemale. Langevad ajuaktiivsus, pulss, vererõhk ja kehatemperatuur. Selle tulemusena keha aeglustub ning libiseb poolteadvusetusse olekusse. Ööpimeduses jätkub melatoniini tootmine ning kehatemperatuuri langus.
Miks me üles ärkame?
Koidueelsetel tundidel jõuab kehatemperatuur miinimumini. Ehavalgus annab kehale märku lõpetada melatoniini tootmine. Nüüd käsib kehakell sisenõrenäärmetel alustada kortisooli, serotoniini ja teise ärkvelolekuhormoonide tootmist. Kortisool tekitab kehas võimsa energiapurske, selle hormooni tase on kõrgeim just varahommikul. Umbes tund peale kortisoolitaseme tõusu on keha valmis üles ärkama.
Regulaarsus
Hetkel kuum
Inimese keha vajab regulaarsust. Kuigi noorena võib olla lihtne nädalavahetusel kaua üleval olla, tuleb selle eest vanemana maksta kõrget hinda. Igasugune unerežiimi rikkumine häirib kehakella. Näiteks ei pruugi imestada, kui reedese ja laupäevase pidutsemise ning poole päevani magamise järel pühapäeva öösel und ei tule.
Kehakella signaalidest hoolimata magamisest keeldumine loob kehas vastuolu: see rikub keha võimet toota melatoniini ja langetada seeläbi kehatemperatuuri, mis on oluline une tekitaja ja hoidja. Regulaarne magamaminek aitab kehatemperatuuril õigel ajal langeda. Uneprobleemidega inimestel langeb kehatemperatuur vajalikust ajast rohkem kui kaks tundi hiljem. On tõestatud, et valgusteraapia võib unehäiretega inimestel aidata oma kehakell kiiresti jälle paika saada, aga teraapiat peab jätkama kuid, mõnikord isegi aastaid.
Mis mõjutab kehakella?
Kõige olulisemad kehakella mõjutajad on vanus ja sugu. Murdeeas kehakell aeglustub, et anda kehale aega välja puhkamiseks. Noortel on raskusi hommikul üles tõusmisega, kuna ärkvelolekuhormoone hakatakse tootma alles paar tundi peale koolipäeva algust. Samas pole mingi probleem õhtul kaua üleval olla, mille eest tuleb aga maksta hiljem kehakella häiretega. Vanuse kasvades toimuvad kehakellaga muutused. Tüüpiline on keskeas tekkiv varaõhtune unisus ning une varajane kadumine hommikuti.
Talvine pimedus põhjustab samuti kehakella häireid ning seeläbi uneprobleeme ja tujutust. Kui kehakell ei saa vajalikke valgussignaale, ei kiirenda ega aeglusta ta õigel ajal vajalike hormoonide tootmist. Nii võib juhtuda, et inimene on kogu päeva väsinud ja unine, õhtul aga ei jää kuidagi magama. Seega tuleb siin pimedal põhjamaal eriti talviti püüda tagada oma kehakellale vajalik regulaarsus, et säilitada erksus, töövõime ja hea tervis.
Enimloetud
3
Võimaluse kaotanud Helenius siunab panka
4
Viimased uudised
Buumile järgnes vaikus, kuid mahud taastuvad õige pea
Võimaluse kaotanud Helenius siunab panka
Mehhikos väike äri käib
Mehhikos väike äri käib
Buumile järgnes vaikus, kuid mahud taastuvad õige pea
Võimaluse kaotanud Helenius siunab panka
Hetkel kuum
Võimaluse kaotanud Helenius siunab panka
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele