IMF saaks dollarit turgutada

Selle kuu Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kohtumised Washingtonis toovad rahandusministrid ja keskpankurid kokku maailma majanduse jaoks kriitilisel hetkel. Esiteks on katus sisse kukkumas ülemaailmse elamuturumulli kohal. Eluasemeturud on hakanud külmuma mitte ainult USAs, vaid ka paljudes teistes riikides, näiteks ka head seisu näidanud Hispaanias.

Rahaturud, eriti Euroopas, vaevlevad ikka veel mädaneva globaalse laenukriisi käes. Rekordiliselt kõrged energia- ja toidukaupade hinnad ning Hiina järsult tõusvad palgad kiirendavad inflatsiooni maailmas.

Need üheaegselt mõju avaldavad surved teevad keskpankadele äärmiselt raskeks nn kuldkiharate majanduse (Goldilocks Economy ehk "just paraja" majanduskasvu ja inflatsiooni) säilitamise. Samas vaatab maailm erilise huviga, mida ametnikud ette võtavad, kui dollar jätkab langust. Tõenäoline on, et USA tohutu kaubanduspuudujäägi aeglane vähenemine hoiab dollari pikaajalist langustrendi.

Euroopa juhid väidavad, et nende eksportijad maksavad kinni Ameerika hiiglasliku kaubanduspuudujäägi Aasia ja naftariikidega. Kui USA majandus peaks langusesse minema, muutub too retoorika palju sapisemaks. IMFi juhid üritasid aprillis sõlmida valuutade osas kokkulepet, kuid tulemusteta. Arvestades seda, et Hiina kommunistid peavad IMFi kohtumistega samal ajal ka oma parteikongressi, ei paista lepe nüüdki tõenäoline.

Põhimõtteliselt on dollari odavnemisega kõigi teiste valuutade suhtes võimalik toime tulla. Aga kui arenevad turud sunniksid kogu korrektsiooni Euroopale peale ja euro väärtus tõuseks 1,5-1,6 dollarini, oleks sel kaubandusele katastroofiline mõju.

USA Kongressis on juba arutlusel mitu ähvardavat eelnõu, mille eesmärk on anda vastulöök Hiinale ja teistele maadele, mis ühepoolselt valuutaga manipuleerivad. Õnneks kinnitas IMF samuti hiljuti õigust selliste sekkujate vastu samme astuda.

Oleks kahetsusväärne, kui rahandusministrid istuksid maha ja hakkaksid vaid USA Fedi ja Euroopa Keskpanka lunima, et nood nad intressimäärade langetamisega hädast välja päästaksid. Viimasel paaril aastal on ministritel ja keskpankuritel olnud luksuslik võimalus kasutada IMFi kohtumisi selleks, et endale kiire majanduskasvu eest vastu rinda taguda, olgugi et tegelikult tegid selle töö ära globaliseerumine ja Hiina. P Project Syndicate