- OMX Baltic0,72%302,5
- OMX Riga0,01%893,51
- OMX Tallinn0,09%2 068,43
- OMX Vilnius0,31%1 198,17
- S&P 5000,8%6 141,02
- DOW 300,94%43 386,84
- Nasdaq 0,97%20 167,91
- FTSE 1000,64%8 791,58
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,22
- OMX Baltic0,72%302,5
- OMX Riga0,01%893,51
- OMX Tallinn0,09%2 068,43
- OMX Vilnius0,31%1 198,17
- S&P 5000,8%6 141,02
- DOW 300,94%43 386,84
- Nasdaq 0,97%20 167,91
- FTSE 1000,64%8 791,58
- Nikkei 2251,43%40 150,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Balbiino logistikakeskus tõi rendikulu kokkuhoiu
Eesti jäätisetootja Balbiino avas aprilli lõpus Baltimaade suurima külmlogistikakeskuse. Kolmandiku laienenud külmlogistikakeskuses on 7700 eurolavakohta ning keskuse kogupindala on üle 8000 ruutmeetri.
Keskuses ladustatakse Balbiino jäätiseid ning teisi sügavkülmutatud tooteid. Juurdeehituse tulemusel lisandus Balbiino külmlogistikakeskusesse 1500 m" laopinda, varem oli sügavkülma pindala 4000 m".
Uue logistikakeskuse rajamise tingis Balbiino tootmismahtude ja müügimahtude pidev kasv ja tegevuse laienemine nii Eestis kui ka eksportturgudel. Senisele laopinnale ei mahtunud kogu kaup vajalikes kogustes lihtsalt ära.
"Sellele lisaks on jäätiseäri suuresti sesoonne, mistõttu suurema pinna vajadus oli igati põhjendatud, et tagada just hoojaks ettetootmise võimalus ning hooajal kõigi vajalike tootegruppide olemasolu ning tõrgeteta klienditeenindus," selgitab Balbiino turundusjuht ja Margota juhataja Teet Anier. Ehk lühidalt - nüüd on logistikakeskuses jäätist alati varuks, ka siis, kui ilmad lähevad väga palavaks ning inimesed tahavad kordades rohkem magusat jahutust.
Uus keskus läks Balbiinole maksma ligikaudu 30 miljonit krooni ning tasuvusajaks on Anieri sõnul planeeritud 3-4 aastat.
Erilisi eeskujusid Balbiinol võtta ei olnud, kuna Baltimaades ei olnud kellelgi sarnast sügavkülmlogistikakeskust. "Loomulikult oleme lahtiste silmadega ringi vaadanud ning võimalustele, vajadustele ja võimalikele perspektiividele vastavalt saigi see keskus oma vajadusteks planeeritud," sõnab Anier.
Juba pool aastat tegutsenud uue logistikakeskusega on Balbiino Anieri sõnul saavutanud kokkuhoiu tööjõus ja tööajas. "Oluliselt oleme suutnud parandada ja tõsta klienditeeninduse ning komplekteerimiste kvaliteeti," toonitab ta. Kokkuhoid saavutati juba selle kaudu, et kadus vajadus rendiladude järele, mis oli suurimaid kuluartikleid. Samuti tekitas suurt kulu ladudevaheline transport.
Eelnevatel aastatel oldi sunnitud kaupa paigutama paljuski rendipindadele. Rendihindade ja transpordi pidev kallinemine ning rendipindade vähesus andis põhjuse laopinna laiendamiseks.
Premia Tallinna Külmhoone on Balbiinoga väga sarnane ettevõte, tihti samade rõõmude ja muredega. Jäätisetööstuste eripära on, et vajame sügavkülma laopinda rohkem just kevadel ja suvel ning Eestis pole mõistlikel tingimustel sel perioodil vaba pinda saada. Seega on lao laiendamine Balbiinol täiesti mõistlik samm.
Premia Tallinna Külmhoone tütarettevõte Leedus kolis selle aasta kevadel samuti uude lattu ning lisaks on meil Tallinnas valmimas laolaiendus, mis läheb koguinvesteeringuna maksma 50 miljonit krooni ning alustab tööd juba novembris.
Siis lõpevad ka Premia Tallinna Külmhoonele rendiladude kasutamise kulud.
Kui vähese laopinna tõttu jääb suvel osa jäätist müümata, on see hirmus löök terve aasta ärile. Nüüd peaks nii meil kui ka Balbiinol see risk välistatud olema. Kindlasti võime mõlemad uhkust tunda Balti moodsaimate sügavkülmladude üle.
Seotud lood
Enimloetud
2
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
Viimased uudised
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
“Tippkohtumise” värske saade
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele