• OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,58
  • OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,58
Nii üht kui teist. Vastus sõltub peamiselt sellest, kui kõrgel atmosfääris olevast osoonist jutt käib.
90 protsenti atmosfääri osoonikogusest on stratosfääris (umbes 10 kuni 50 kilomeetri kõrgusel maapinnast olev õhukiht). Seal moodustab osoon osoonikihi, mis kaitseb Maa elustikku Päikeselt lähtuva rakke hävitava ultraviolettkiirguse eest.
Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul, mis saab moodustuda ka maapinnalähedases õhukihis. Peamiselt tekib osoon maapinnalähedastes õhukihtides saastegaaside ja UV-kiirguse vastastikmõjul. Seetõttu on ka osooni kontsentratsioon saastunud suurlinnades kõrgem kui maal.
Stratosfääri osoon kaitseb elusorganisme, kuid vahetu kokkupuude osooniga on hoopis kahjulik. Osoon kahjustab taimi ning ärritab inimeste kopse.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele