Liiga kallis kink tekitab saajas kimbatust ja paneb raskesse seisu

Firmakingitused kuuluvad ettevõtte imago juurde, tavaliselt valib need välja kindel töörühm.

Ärikingitus ei tohi olla liiga isiklik ega individuaalne. Kolleegile kingitust valides peaks tegema pisut eeltööd ja uurima tema lähimatelt töökaaslastelt kingisaaja eelistusi ja soove.

Ülemusele mõeldud kingitus ei tohiks olla isiklik ega individuaalne. Liiga kallis kingitus võib kingi saajas tekitada võlatunnet ja edaspidist kohustust vastata teile samaväärselt.

Kingitusi tehakse isiklike tähtpäevade puhul, ärielus, riiklike tähtpäevade või pühade puhul, samuti tänutäheks või tervituseks.

Kõigil neil juhtudel tuleb olla tähelepanelik, sest ärikink ei saa olla samaväärne isikliku kingitusega sõbrale-sõbrannale. Kinkimine on tähelepanuavaldus, millel on alati tagamõte: austus, lugupidamine, sõprus, armastus, soov teha head, tänu, aitamissoov.

Olen tähele pannud, et üha vähem pakutakse töötajale jõulupreemiat. Kingitakse kogu meeskonnale ühine jõulupidu või individuaalselt spaa või tervisekeskuse kinkekaarte.

Intiimsed kingitused nagu meeskollektiivile õhtu striptiisiklubis või sekspoe kinkekaart ei käi ärietiketi juurde ja selliseid kingitusi soliidses töökollektiivis ei tehta.

Kinkekaardid sobivad väga hästi, kuigi näitab kinkijapoolset mõttelaiskust personaalse kingiidee väljamõtlemise juures.

Kingituse üleandmine on tseremoonia üks osa. Suuremate sündmuste puhul on oluline külalisi informeerida kinkide üleandmise koha ja aja suhtes. Nii saavad külalised end mugavalt ette valmistada. Õnnitlemisel vaadake inimesele silma, suruge kätt, edastage õnnesoovid ja ulatage üle lilled ja kingitus.

Suurema vastuvõtu või peo puhul on kingituste tarbeks tavaliselt eraldi laud. Kingituse võib saata ka kulleriga, see on väga sobilik näiteks pulmade puhul. Sel juhul lisage kingile alati oma visiitkaart või õnnitluskaart. Üldjuhul kingitusi peo või vastuvõtu käigus ei avata.

Kingituse eest on alati viisakas tänada, ka siis, kui kingitus on saadetud kulleri või postiga.

Autor: Inno Joonas