Laopinda oleks mõistlikum omada kui rentida

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide äripindade maakler Rene Kasela soovitas alustada laopinna otsinguid kuus kuud enne reaalse vajaduse tekkimist. Sedasi on võimalik tutvuda projektidega, kus ehitustegevus ei ole jõudnud lõppfaasi. Valdavalt on arendajad nõus kliendi erisoove ära kuulama ning võimalusel ehitusprotsessis kliendile vajalikke muudatusi tegema. Kuna linnamaa on kallis, ei ole otstarbekas laopindasid linna ehitada.

"Ehkki meie praegune ladu rahuldab meie vajadused, on meil plaanid ja projektid ning käivad läbirääkimised uue lao ehitamiseks," ütles Estover OÜ tegevjuht Kai Rimmel. "Oleme logistiliselt väga soodsas asukohas - Paneeli tänaval Tallinnas -, kus meil on võimalus laieneda. Juurdeehituse tulemusel saame 40 protsenti laopinda juurde. Praegu lõpetame kontorilaiendust ja lao tahaks järgmise aasta jooksul valmis saada."

Kuna Estoveri omanike põhimõte on omada, mitte rentida, siis kuuluvad kõik hooned ja rajatised neile. "Kui on kinnisvaraarendaja, kes pakub lisaks laoruumidele ka logistikateenust, siis sellel on tulevikku," möönis Rimmel. "Logistika oleks järgmine etapp. Kuid kvaliteetseid teenusepakkujaid Eestis ei ole. Tehakse valmis, renditakse välja, ent kvaliteeti taga ei ole."

Rimmel on kalkuleerinud rendi ja ise investeerimise kulusid ning leidnud, et rahas ettevõte kindlasti midagi ei kaota.

"Ega laopinnast puudust ei ole, neid pakutakse küll," lausus Baltyre Eesti ASi juhataja Heiki Kulu. Baltyre ehitas endale hooned ise, kuid ruumist jäi väheks. "Põhiline probleem on see, et laod ei ole meile logistiliselt sobivad," tõdes ta. "Ladu peab olema kontori lähedal. Meil ei ole igas laos laomeest, siis on kergem kaupa väljastada. Praegu rendime ladu kaugemal ja see ei ole mugav."

Kulu hinnangul on pikemas perspektiivis kindlasti parem omada oma kinnisvara. "Meil on kontor, töökoda ja ladu ühes kohas - selliseid pindu koos rentida ei saa," oli Kulu veendunud. Viilhalli või kaarhalli ikka leiab, kuid montaažiruumi, kontorit ja ladu koos ei leia, sest see on spetsiifiline asi. "Ja kui leiadki, siis sõltud rendileandja kontseptsioonist," räägib Kulu. "Ühel hetkel ei pruugi sa enam rendileandja kontseptsiooniga sobida ja oledki tänaval. See ei ole firma arengu seisukohast õige."

Baltyre Eesti hakkas ehitama rohkem kui aasta tagasi ja kevadel koliti sisse. See, et ruumist puudu tuli, ei olnud üllatus.

"Maa ostsime neli aastat tagasi, siis tehti ka projektid. Maad sai tookord vähe ostetud. Ei jäänud enam juurdeehitamise võimalust," möönis Kulu.

Kui hoone valmis sai, hinnati selle väärtus soetusmaksumusest suuremaks. Nii on firma Kulu sõnul ka kinnisvara hinnatõusust osa saanud.

Laopinna valik võib osutuda raskemaks kui algul paistab. Tihti hakatakse uut laopinda otsima siis, kui olemasolev pind enam ei rahulda.

Selline käitumine võib kaasa tuua olukorra, kus ettevõte on sunnitud tegema kompromissi, valides pinna, mis ei vasta täielikult ootustele. Laopinna otsinguid tasuks alustada umbes 6 kuud enne reaalse vajaduse tekkimist. Sel juhul on võimalik tutvuda ka seesuguste projektidega, mille ehitus ei ole veel jõudnud lõppfaasi. Enamasti on arendajad nõus kliendi erisoovid ära kuulama ning võimalusel tegema vajalikke muudatusi.

Üldiselt otsitakse kõige enam ruume suurusega 100-500 m2, kus saab kasutada ka väikest kontoripinda. Selliseid objekte pakutakse väga harva ning sageli on otsijad sunnitud leppima oma senise pinnaga. Samuti soovitakse äritegevuseks sobivaid krunte. Maad soovivad osta ning hoone ise ehitada üldjuhul väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted.