Surve Merko kasumlikkusele kasvab

"Oleme soovitanud aktsionäridel anda ettevõtte tulemustele hinnanguid pikema perioodi põhjal, mitte kvartaliaruannete alusel. Kvartaliaruanded sõltuvad ilmast, elamuehituse kajastamise tsüklilisusest ja nii edasi ning ei ole seetõttu kõige objektiivsemad," kommenteeris III kvartali müügitulu üliväikest kasvu ja kasumi üle kolmandiku kukkumist eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus.

Nagu kinnitas läinud reedel Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink, nii märkis ka Lagus, et pakkumise ja nõudluse tasakaalustumine tööjõuturul stabiliseerib kulude kasvu ehituskontsernis, mida on juba ka kenasti märgata.

Küsimuse peale, kas majandusaruande 9 kuu raamatupidamisbilansi varude märgatav suurenemine ei võiks tähendada kinnisvaraobjektide nõudluse vähenemist, ütles Lagus, et varude kasv peegeldab pigem elamuehituse kajastamise tsüklilisust, mitte niivõrd nõudluse vähesust. "Paljud meie korterid on eellepingutega müüdud, kuid kuna korterid ei ole ehituslikult valmis, kajastatakse neid ettevõtte bilansis varude all," selgitas Lagus.

LHV analüütik Sten Pisang ütles, et juba pärast teise kvartali tulemusi oli näha survet kasumlikkuse suurenemisele ning seepärast kärpis LHV ka oma prognoose käesoleva aasta teiseks pooleks.

"Nüüd saime sellele kinnitust," nentis Pisang, viidates kolmanda kvartali käibeootustele allajäämisele 10 protsendi võrra.

Samuti rõhutas analüütik, et Eesti ühe mõjukama ehitusettevõtte ärikasum on aastaga kukkunud 34 protsenti ning maandunud 119 mln krooni (7,7 mln euro) peal. Ärikasumi marginaal on seega kukkunud eelmise aasta 13,4 protsendilt 8,8 peale. "Silma hakkavad ka oluliselt suurenenud intressikulud, mis võivad olla tingitud riskimarginaalide tõusust või negatiivsete rahavoogude finantseerimisest laenurahaga. Tõenäoliselt näeme veel mõnda aega selle trendi jätkumist," osutas Pisang ka tulevikku negatiivselt mõjutada võivatele teguritele.

Pisangi meelest ei ole kinnisvaraturul viimase kvartaliga võrreldes midagi oluliselt muutunud. Pangad ei anna endiselt nii kergelt laenu, mis omakorda toob esile väiksema arvu uusarendusi, hinnad langevad ning müügiperioodid on viimaste aastate keskmisest oluliselt pikemad. See omakorda esitab paraja väljakutse ehitus- ja kinnisvarafirmade finantsjuhtidele, et vältida likviidsusprobleeme, rääkis Pisang.

"Olulist survet avaldab endiselt tööjõukulude kiire kasv. Üheksa kuuga on töötajate arv kasvanud 26 protsenti, kuid brutotöötasu 51 protsenti," tõi Pisang välja konkreetsed numbrid.

Pisangi hinnangul jäävad marginaalid ka tulevikus vähemalt mõneks kvartaliks üsna tugeva surve alla ja kui likviidsust suudetakse piisavalt hästi juhtida, siis sügavamaid pikaajalisi probleeme ei tohiks olla. Samuti tõi Pisang välja ühe olulise probleemi: varud on kuhjunud situatsioonis, kus nõudlust eriti ei ole.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink kinnitas, et Merko on üks tõsisemaid konkurente igas valdkonnas. "Usun, et nende turuosa suurenemist karta pole - see on juba niigi väga tõsine," tunnistas ta, vastates küsimusele, kas konkurent võib trügida enam Eesti Ehituse marjamaale.

Autor: Virge Lahe