Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hulljulge idee haub kuldse tibu
Suurima inkubatsiooniharu - infotehnoloogia - kuldmunadeks on näiteks OÜ Tarkvaralabor loodud korteriyhistu.net, mis pakub lihtsat tegevuskeskkonda korteriühistutele, ja ehituse tarbeks geodeetilist informatsiooni koondav infosüsteem GeoWeb.
Inkubatsiooniga on kokku puutunud ka Tartus paiknev m-äri turuliider Mobi Solutions. "Mobi tiim sai kokku Tartu Ülikooli kursusel, mille üks korraldajaid oli Tartu Teaduspark. Hiljem on mõned Tartu Teaduspargi konsultandid meid ka aidanud," sõnas Mobi asutaja ning juhatuse liige Rain Rannu.
Klassikalises mõttes inkubaatorifirma pole Mobi Rannu sõnul kunagi olnud. "Meil oli teaduspargis firma algusaastal mõned kuud kontor, aga loobusime, sest meie toonased töötajad olid kõik tudengid, kes teaduspargi linnaäärse asukoha tõttu eelistasid kodus või kesklinna kohvikutes töötada," sõnas Rannu.
Inkubatsiooni edu ei saa alati majanduslikult mõõta, vaadata tuleb ka ideed. Näiteks päikesepatareide paigaldaja Futuren on suhteliselt väikese käibe juures üks edukamaid väikestele kogukondadele sõltumatute energiaallikate pakkujaid.
Või näiteks firma Praiston, kes paigaldab ühistransporti kenasti helkivaid ekraane, millelt igavuse peletamiseks kommertsteadaandeid jälgida. Väidetavalt suudetakse kuus teadaanded kuni kolme miljoni vaatajani viia.
Ülemiste ettevõtlusinkubaatorist väljakasvanud printereid ja -tarvikuid müüva Berolina Balticu juhatuse liige Signe Tiitso sõnab, et inkubatsioonis oli ikka väga lihtne alustada, ei pidanud pöörama tähelepanu kontori otsimisele ja sisustamisele. "Võib öelda, et meil oli tänu inkubatsioonile lendstart," mainib Tiitso.
Tiitso ütleb, et paljud ettevõtted ei pruugi kunagi rentida büroopinda ning võivad teha oma asju kas wifi levialas või kodus, kuid hea impulsi tööks annab ikkagi see, et sul on kuskile tulla, ja inimesed, kellega kohtuda.
Ülemiste inkubaatorist on välja kasvanud ka linnatänavatel ning kontorites silmajäävaid ajalehealuseid tootev Manfredgroup Eesti. Ettevõtte juht Silver Kattai mainis, et Manfredgroup ei ole samuti klassikaline inkubatsiooniettevõte.
"Me sattusime inkubatsiooni tegelikult ühe teise, tänaseks ära jäänud ettevõtmise kaudu. Kõrvalettevõtmisena hakkasime tegutsema Manfredgroupiga, millega me tegelikult inkubaatoris ei olnud," sõnas Kattai.
Kasutati inkubaatori ruume ning alustati ajalehealuste tootmist Eesti ja Rootsi turule. Kattai sõnul hõlbustas elu kindlasti see, et nad said kasutada inkubaatori sekretäre ja infrastruktuuri, olgugi et kõige eest maksti täisraha.
Inkubaatorite munetud ettevõtetest ebaõnnestub umbes kümnendik.
Ülemiste ettevõtlusinkubaatori juhi Jüri Saare sõnul on ebaõnnestumise põhjuseks turuolukorra muutumine, heade ideede halb teostus või lihtsalt inimese sobimatus ettevõtet juhtima. "Vahel on aga ettevõtete plaanid utoopilised, ebatõenäoliste tulemustega või lihtsalt liiga kulukad," sõnas Saar.
Mustamäel asuva Tehnopoli ehk tehnoloogia- ja teadmistepõhiste ettevõtete inkubaatori turundusjuht Martin Gorosko kinnitas, et nende inkubaatorisse asuvad ettevõtted läbivad eelinkubatsiooni, kus "mädamunad" elimineeritakse.
Tartu Teaduspargi Inkubaatori juht Tiit Urva ütles, et pargi eesmärk on tehnoloogia ja teaduse sünergia tekitamine. Urva sõnul on inkubaatorite areng aeglasem, kui alguses loodeti, ning ka sünergia tekkimine võtab aega.
Aasta on tegutsenud MTÜ Võrumaa Tehnoloogiainkubaator, mille juhi Jako Jaagu sõnul on tootmisele suunatud inkubaatori käima vedamine äärmiselt raske.