• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,12%39 833,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,33
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,12%39 833,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,33
  • 06.12.07, 11:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurima reostaja tiitli nimel on läinud rebimiseks

Alates 1990. aastast on kogu maailma inimtekkelise süsinikdioksiidi emissioon kasvanud 23 miljardilt tonnilt 30 miljardi tonnini. Seda hoolimata sellest, et Kyoto protokolliga võtsid enamik arenenud tööstusriike endale kohustuse vähendada süsinikdioksiidi emissiooni vähemalt 5 protsendi võrra aastateks 2008-2012.
The Guardian tõi välja kümme kõige enam süsinikdioksiidi õhkupaiskavat riiki ning toodangu aastatel 1990 ning 2005. Suurim reostaja oli kahe aasta eest endiselt USA (5956 miljonit tonni aastas), kuid vahe Hiinaga (5322) on vähenenud minimaalseks. Neile järgnevad Venemaa (1696), Jaapan (1230), India (1165), Saksamaa (844), Kanada (631), Suurbritannia (577), Lõuna-Korea (499) ja Itaalia (466).
Ülaltoodud numbritest ehk huvitavam on teada, mil määral süsinikdioksiidi emissioon erinevais riikides on suurenenud. Selgub, et selles võistluses on Hiina selgelt edukaim, kui seda muidugi eduks nimetada saab. Hiina CO2 emissioon on 15 aastaga kasvanud 121,9 protsenti. Talle järgnevad Lõuna-Korea (107,1), India (71,1), Kanada (52,0), USA (23,6), Itaalia (19,8), Jaapan (15,0).
Praeguse esikümne riikidest on CO2 emissiooni vähendada suutnud vaid Suurbritannia (–0,3 protsenti), Saksamaa (–13,9) ning Venemaa (–14,5). Venemaa positsioon selles tabelis ei tulene mõistagi mitte suurtest pingutustest taastuvenergia kasutuselevõtmisel, vaid peamiselt majanduslangusest 1990. aastate esimesel poolel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele