• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
Aafrika kõrbest leitud meteoriidi uurimine näitas, et Kuul möllasid varsti pärast selle moodustumist vulkaanid.
Ajakirjas Nature ilmunud artiklis teatab rahvusvaheline teadlaste meeskond, et neil õnnestus dateerida Kuul vulkaanipurskeid, mis toimusid umbes 4,35 miljardi aasta eest. Oluliselt varem, kui seni arvati.
Varem on Apollo missioonides astronautide poolt Maale toonid kivimite põhjal määratud Kuul vulkaanilise aktiivsuse periood sadu miljoneid aastaid hilisemale ajale, umbes 3,9 miljardi aasta taha.
Kuu ise tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi, Päikesesüsteemist umbes 30-50 miljonit aastat hiljem, kui kokku põrkasid Maa ning mingi umbes Marsi suurune taevakeha. Kokkupõrke tulemusena laialipaiskunud materjalist tekkiski Maa kaaslane Kuu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele