Hansapanga investeeringute juhi Helo
Meigase arvates on küll riigi otsus võrdsustada eraisikute väärtpaberitega
teenitud tulu maksustamine juriidiliste isikute omaga igati tervitatav, ent
praeguses eelnõus on siiski ka olulisi kitsaskohti.
"On tõsiasi, et eestlaste säästude tase on arenenud maailmaga võrreldes oluliselt madalam ja maksusoodustuste kaudu on võimalik motiveerida inimesi pikaajalisemalt säästma," märkis Helo Meigas.
"Esiteks on eraisiku investeerimisvõimalused investeerimiskontol oluliselt piiratumad, seega ei saavutata eesmärki ühtlustada juriidiliste ja füüsiliste isikute sarnane maksukohtlemine väärtpaberitulude osas," rääkis Meigas kitsaskohtadest. Kõige märkimisväärsemaks erinevuseks pidas ta investeerimisobjektide piiramist Euroopa Majanduspiirkonnaga. See tähendab Meigase sõnul, et tulumaksust on vabastatud küll Saksamaa ja Soome börsidel tehtud tehingutest teenitav tulu, ent maksuvabastus ei laiene Venemaa, USA või Türgi väärtpaberitega tehtud tehingutele.
"Selline piirang kitsendab oluliselt investori võimalusi erinevates majandusfaasides tulu teenida ja võib kaasa tuua investeeringute kunstliku suunamise ühte piirkonda, mis suurendab portfelli riskantsust. Seetõttu võivad aktiivsemad ja varakamad investeerimishuvilised ka pärast seadusemuudatust endiselt teha finantsinvesteeringuid pigem enda omanduses oleva juriidilise isiku kaudu kui hakata kasutama investeerimiskontot," oli Meigas nõutu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti on Meigase hinnangul investeerimisriskiga elukindlustuse maksustamine käesoleva eelnõu kohaselt tehniliselt väga keeruline. "Eelnõus on toodud kava kaotada kehtiv tulumaksuvabastus ka juba tänaseks sõlmitud lepingutele, millega rikutaks lepingu sõlminud inimeste õigustatud ootusi," põhjendas Meigas. Samal ajal jäetakse maksuvabastus lepingutele, mis on sõlmitud enne 2001. aastat. Sellised sammud muudavad maksukohtlemise ühtlustamise soovist lähtuva plaani väga vastuoluliseks, rääkis Meigas.
Meigas nentis, et tänaseks on valdav osa Hansapanga vahendusel sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustusi tehtud eesmärgiga lapsele kooliraha koguda. "Et tasulise hariduse osakaal meie kõrgkoolides on pidevalt suurenenud, on lapsele kooliraha kogumine muutunud pea vältimatuks," selgitas Meigas. "Siiani on seda toetanud ka investeerimisriskiga elukindlustuse maksuvabastus, kuid uute maksureeglite kohaselt peaksid vanemad tegema kõik vajalikud sissemaksed 12 aasta pärast rakenduva maksusoodustuse kasutamiseks juba enne lapse esimesse klassi minekut," vihjas Meigas seaduse nõrkdadele kohtadele. Elanikkonna sissetulekute taset arvestades ei ole see kindlasti reaalne, lisas ta.