Kinkekaardid: riigieelarve jagu raisku läinud raha

"Küünlajalg või kohvitass on mage. Riideid ei julge teisele inimesele osta. See raamat talle ilmselt meeldiks, aga see on tal äkki juba olemas? Aga tead, võtame kinkekaardi, see on kõige kindlam…" Selline mõttekäik näib pealtnäha igati intelligentne. Tegelikult aga võib kinkekaart osutuda sama mõttetuks kingituseks kui kõik maitsetud küünlajalad.

Uuringufirma TowerGroup arvestas välja, et aastal 2006 ulatus kinkekaartide kasutamata summa USAs 8 miljardi dollari ehk 87 miljardi kroonini. Ehk ameeriklased jätsid kasutamata pea terve Eesti riigieelarve jagu raha. Näiteks elektroonikapood Best Buy teatas aastaaruandes, et tema konto jäi tänu lunastamata kinkekaartidele 43 miljoni dollariga plussi.

Nii palju raha lendab korstnasse eelkõige lihtsal põhjusel, et inimestel pole aega ostelda. Teised "õnnelikud kingiomanikud" jälle kas ei leia endale poest midagi sobivat, unustavad või kaotavad kaardi ära või leiavad ühel heal päeval, et selle kasutusaeg on läbi saanud.

USA tarbijakaitseorganisatsiooni Consumer Reports oktoobrikuine uurimus mullu pühadeks saadud kaartidest näitas, et aasta jooksul oli vähemalt ühe kinkekaardi lunastamata jätnud iga neljas küsitletu.

Tundub, et neil, kes kaardi sahtlipõhja vedelema unustavad, on hästi läinud. Uuringufirma WSL Strategic Retail mullusest uurimusest selgus, et kinkekaartidega seotud tasud (pankade antud kaartide juures tavalised) ja kasutustähtajad on suur stressiallikas.

Kinkekaardid on siiski endiselt populaarsed. USA jaekaubandusliit ennustab, et tänavu kasvab USAs kaartide müük pühade ajal 6% ehk 26,3 miljardi dollarini. TowerGroup prognoosib, et tuleval aastal müüakse USAs kinkekaarte enam kui 100 miljardi dollari eest (neljandiku võrra rohkem kui tänavu). Kinkekaardid on seega neljandat aastat ameeriklaste seas populaarseim kingitus: enam kui pooled neist kavatsevad kinkida vähemalt ühe kaardi.

Kinkekaartide tootja Comdata Stored Value Solutionsi tegevjuht Bob Skiba rääkis hiljuti väljaandele Pittsburgh Post-Gazette, et kasutamata kaardid pole ka tootjale tegelikult kasulikud. Esiteks peab kasutamata raha valitsusega maksude näol jagama ja teiseks tähendab see käest lipsanud ostjaid. "Klient, kes kinkekaarti kasutama ei tule, tähendab jaemüüjale kaotust," sõnas Skiba. Kui keegi kaardiga poodi ilmub, kulutab ta keskmiselt kuni poole võrra rohkem raha, kui kaardil on. "Miks ma peaksin leppima leivapuruga, kui võiksin terve seaprae saada?" küsib Skiba.

Eeldades, et kõik tahavad pigem praadi kui puru, on retsept lihtne. Kaarti peab valima sama hoolikalt kui iga muud kinki: ka peenikeses kirjas info võib oluliseks osutuda. Saaja aga võiks kingituse ruttu ära kasutada. Tuleb lihtsalt ostlemiseks pisut aega ohverdada.

Eesti kaupluste kommentaar on ühtne: eestlane ei raiska, lõviosa kinkekaarte kasutatakse ära.

Prisma Peremarketi juht Janne Lihavainen sõnab, et Prisma müüb kinkekaarte väga hästi ja lunastamata kinkekaarte peaaegu polegi.

"Praegu väljastatavad kinkekaardid kehtivad 2008. aasta lõpuni. Kui selle ajaga on unustatud kaarti kasutada, on kehtivusaega võimalik Prisma infos pikendada," selgitab Lihavainen.

Eestit eristab USAst tõsiasi, et enamik kinkekaarte kehtib meil kauem kui aasta-kaks. Kaubamaja võtab vastu kuni kaheksa aastat vanu kinkekaarte. "Kasutamata kaarte jääb väga väike osa," räägib Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. Ta lisas, et kasutamata jääb mõni üksik kaart tavaliselt seetõttu, et see kogemata pesumasinas ära pestakse, ära põleb või muul viisil hävib.

Stockmanni uued plastikust kinkekaardid, millele saab ise summa lisada, kehtivad kolm aastat, kuid tähtaja lõppedes saab neidki veel pikendada. "Kinkekaart kehtib 24 kuud esimesest sissemaksest ja kaotab kehtivuse 2 aastaga, kui juhuslikult ei ole vahepea tehtud oste, mis pikendab kaarti kohe 2 aasta võrra," räägib Stockmanni turundusjuht Krista Luhaste.

Stockmann on Tallinnas müünud kinkekaarte aastast 1997. Kasutamata on Luhaste sõnul vanu paberist kinkekaarte 1,9 miljoni krooni eest. "Iga kuuga see summa väheneb. Kinkekaartide kinkimise kombe on eestlased päris ilusti omaks võtnud. Stockmann prognoosib aastal 2007 müüa kinkekaarte umbes 15 miljoni krooni eest," lisas Luhaste.

"Kui kolm aastat tagasi müüs Ülemiste keskus kinkekaarte 350 krooni eest päevas, siis käesolevaks aastaks on kogus tõusnud 7800 kroonini, jõulukuul isegi 15 000 kroonini päevas," teatab Ülemiste keskuse turundusjuht Mai Vahtrik. "Need kaardid, mida kliendid välja ei lunasta, moodustavad väga väikese osa, ligikaudu 1%," kinnitab Vahtrik.