Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elmar Lepp ja Hans H. Luik lammutavad Pärnu veetorni

    Meediaärimees Hans H. Luik ja Pärnu üks esimesi ettevõtjaid Elmar Lepp tahavad kohaliku keskturu lähedal asuva vana veetorni asemele üheksakorruselise hoone püstitada.

    Võrdsetes osades Luige osaühingule Minigert ja Lepa Kaubakeskusele kuuluva SuurSepa Arenduse ASi vastavasisuline soov on täna Pärnu linnavolikogu istungil hääletamisel. Nüüd juba üle kümne aasta kasutuseta seisva nõukogudeaegse veetorni lammutamine ja selle asemele tänapäevase hoone rajamine on aga Pärnus esile kutsunud ümberkaudsete elanike proteste. Kui veetorni ehitusalune pind on 110 ruutmeetrit, siis uue ehituse alla läheks juba 420 ruutmeetrit. Ent sellise ehitusmahu on linn juba aastaid tagasi heaks kiitnud.
    Naaberkruntide omanikud ja omanike esindajad läkitasid hiljuti linnavolikogu esimehele, Reformierakonda kuuluvale Ahti Kõole protestikirja, milles juhitakse tähelepanu asjaolule, et kõnealune krunt asub Pärnu muinsuskaitsevööndi piirides, ja ühtlasi sellele, et eelnõu, millega tahetakse kinnitada projekteerimise tingimused, on vastuolus seadusega.
    Naabrite nimetatud vastuolud leiavad kajastamist tegelikult ka linnavolikogu otsuse eelnõus, kus muu hulgas tõdetakse, et eskiislahendus "ei vasta täielikult detailplaneeringu nõuetele, kuid jääb üldjoontes siiski planeerimisseadusega määratud ehitusõiguse raamesse, välja arvatud maakasutuse sihtotstarve, mille muutmine on kavandatud ehitusloaga".
    Poliitilisi kirgi on projekt esile kutsunud juba seetõttu, et nii reformierakondlasest Lepp kui ka tema arendusprojekti juhtiv Garri Suuk on ka ise volikogu liikmed. Keskfraktsiooni kuuluv Suuk on koguni volikogu planeeringukomisjoni esimees ja Lepp sama komisjoni liige.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.